Urmas Sisask Urmas Sisask Urmas Sisask • Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. • Ta on laulja Siiri Sisaski vend. • Üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis. • 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. • Ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985
Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema
Kord, kui Tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja hetkeline loomehoog peale tuli, haaranud Ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Esimesed sammud oma tõe otsingul: 1969- esimene sõrmepuudutus klaveriklahvile Lohusalu algkoolis. 1971 - esimene avalik esinemine, esimene põgus tutvumine tähistaevaga. 1972 - esimene enda valmistatud 5m kõrgune tähetorn. 1973 - esimene enda valmistatud prilliklaasidest Galilei- tüüpi teleskoop; esimene külaskäik Tallinna Tähetorni. 1974 - esimene heliloomingu tund Anatoli Garsenki juhatusel. 1975 - esimene tähismuusika pala. 1977 - esimene kokkupuude okupatsioonivõimude vägivallaga. 1980 - esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 1981- esimene kontsertvälisreis. 1984 - esimesed tööd lastele. 1985 - esimene sümfoonia ja esimesed elamused uues elu- ja töökohas Jänedal. 1986 - esimene loominguline kriis.
Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene
EVALD AAV (1900-1939) Temale kuulub esimese Eesti ooperi looja au. Hooajal 1928/29 esitati Estonia teatris esmakordselt tema ooperit Vikerlased. Tallinna Konservatooriumi olid lõpetanud esimesed professionaalsed lauljad, kes lavastuses kaasa lõid. Ooperi sisuks 12. sajandi eestlaste vasturöövretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. Ajaloolis-psühholoogiline draama. URMAS SISASK (1960) 13 aastasel Sisaskil oli oma tehtud 5 m kõrgune tähetorn ja Galilei tüüpi teleskoop prilliklaasidest. Tähistaeva teemadel alustas ta muusika loomist juba 14 aastaselt, siis valmis tema esimene klaveripala sel teemal Kassiopeia, mis kuulub hiljem koostatud Tähistaeva tsüklisse lastele. Praegu töötab Sisask Jänedal, kus sealse mõisa lossitornis on tema rajatud muusikatähetorn-planetaarium, kus öistel tundidel taevast vaadeldes ongi sündinud enamik tema teostest. 10
annaabi.ee 
