Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegelikkus: Õige tugevusega prillid on vajalikud heaks nägemiseks. Halvad prillid ei riku silmi, aga ei paranda ka nägemist. Müüt: Prillide pikaajaline kandmine põhjustab sõltuvust. Tegelikkus: See võib nii tunduda, sest eelistatakse selget, mitte udust maailmapilti ja seega ollakse parema tulemusega harjunud. Tegelikkuses pidev prillide kandmine silmi ei kahjusta ja see on ohutu
(kummal rohkem positiivseid omadusi on) 2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust). Juku: x= 4 Manni: x=4 Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada. 3) Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja teiste käitumise põhjuste seletamist (?). 1949- anti hinnanguid prillikandjatele- nt kes kandis- hinnati töökaks, intelligentseks jne. Kokkuvõte: inimese tajumine Esmamuljet on raske muuta (ka siis kui see on vale). Negatiivne haloefekt on suurema mõjuga kui positiivne. Meid mõjutavad füüsilised omadused välimuse hindamisel. Hinnangud olenevad ka sellest, kes tajub (erinevate hinnangute andmist mõjutab see, milline on mu taju sensitiivsus). (?) Taju adekvaatsus oleneb ka sellest, milline on mu enda enesehinnang.
annaabi.ee 
