õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati . Väetisena kasutatakse ka vees vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati CaHPO 4 ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eritavate hapete mõjul. Fosforväetiste efektiivsus sõltub: o väetise liigist o väetatavast kultuurist o omastatava fosfori sisaldusest mullas Orgaanilised fosforväetised: Kondijahu on vanim fosforväetis, mida tarvitati väetisena ammu enne seda, kui avastati kontides fosfor (1769. a)
Dilämmastikoksiid sisaldab mol ja raud(III)nitraat mol lämmastiku aatomeid. B. Rohkem lämmastiku aatomeid sisaldab 1 mol aine kohta _________________ . ÜLESANNE 30. (4 punkti) Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. Vastus: Pretsipitaati on vaja külvata kg. 15 ÜLESANNE 31. (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI .
Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist
2. Tavalise aknaklaasi koostist kajastab valem Na2O CaO 6SiO2. Arvutage mitu kilogrammi liiva (põhikomponent SiO2), mis sisaldab 18% lisandeid, on vaja 14 kilogrammi klaasi tootmiseks? 3. Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. 4. Olete vanaisaga aiatarvete poes lämmastikväetist ostmas. Müügil on karbamiid (NH2CONH2) ühekilostes kottides, hinnaga 1 EUR kott ja ammooniumnitraat 2,5-kilostes kottides, hinnaga 1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake arvutustega, kummas väetises sisalduv lämmastik tuleb odavam). 5
kaltsiumdivesinikfosfaati.Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 _5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati(tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu.Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Topeltsuperfosfaat. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need
(Pildiallikas: http://yunnan-newswift-company- ltd.tradenote.net/images/users/000/188/946/3262.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu. Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist, ,,vee õitsemist" ehk
annaabi.ee 
