Õigus ja Eetika 20.sajandil
Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda
üksikuteks elementideks.
Õiglusidee on liit- ja üldmõiste
Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav?
Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda?
Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid
Tunnetus jaguneb:
pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine
reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud
mõtetega
intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega
Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite
Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi
situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes