seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, uurib kõnetegevust ja keelevõimet Reduplikatsioon tüve- või morfeemikordus Rekonstruktsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel
nt: Veni.Vidi.Vici. (Caesar) pole üksnes lause järjekord, vaid ka tegevuse järjekord.. süntaks on sümboolne - sõnade jrk ei pruugi tähendada tegude järjekorda. (aga vahel võib ka tähendada - lapse sai Mari, mitte koera, mitte tuhat krooni) 2) Konversatsionaalne (kõne) implikatuur: see on kohustuslik. kui see ei kehti, muutub ka algne ütlus mõttetuks. siin puhul ei pea teadma konteksti - kuidas mingis linnas rääkida. nt "linnas hukati avalikult kuus kurjategijat" Implikatuur ja presupositsioon *presup eeldab ütlust, implikatuur järgib, neil on ühed ja samad loogikalised omadused. pres ja ka imp peavad olema tõesed ja nad ei seltu lause jaatavast või eitavast vormist st nad on olulisemad kui lause. Nt: "Anna tütar naasis eile Pariisist" selle lause presupositsioon: a) Kas Annal on tütar? b) Kas see tütar oli Pariisis? ütlus ise võib olle õige või vale, aga presupositsioon ei muutu. *kontekste on 2: eelnevad ütlused samast tekstist ja .....
,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse
elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika - tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks - tüve ette liituv morfeem Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon - lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika - keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega
Onomatopoeetilised sõnad(kopp-kopp, kikerikii jne) *Indeks on märk, mille vorm ja tähenduson seotud järelduse kaudu. Järeldused tehakse kokkulepete ja teadmiste alusel, vastavalt olukorrale, kus seda märki kasutatakse. Klassikalise semantika põhimõisted. Denotatsioon e intensioon - keele tähenduse süsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Propositsioon- lause sündmussisu- see olukord mida lause nimetab v kirjeldab Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse mingi mõte oleks. Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduse sarnasustel. Kujult erinevad, kuid tähendus sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid. (mitmetähendusliku sõna kõik tähendused) Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on
potentsiaalselt vaba morfeem- morfeem, mis võib esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult pragmaatika- keeleteaduse haru, mis uurib keelekasutuse ja olukordade ning kõnelejate vahelisi seoseid predikaat e. öeldis predikatiiv e. öeldistäide e. predikaatnoomen- ülesanne sama, mis predikaadil, see preditseerib midagi subjekti kohta prefiks e. eesliide, käib tüvisõna ette pre- japostpositsioonid e. adpositsioonid e. kaassõnad presupositsioon- eeltingimused või oletused. See mida arvatakse olevat tõene või tuntud, kui lauset kasutatakse primaarsed grammatilised kategooriad- peamised sõnaliigid: noomenid, verbid ja partklid proadverb e. asemäärsõna propositsioon- lause tuumosa, mis võimalikult lihtsalt väljendab kõne all olevat olukorda või suhet prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused- üle segmendipiiri ulatuvad tunnused psühholingvistika- käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib,
- TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg. Tähenduse mõiste on üks semiootika alusmõisteid ning ka
Tingivates lausetes eeldatakse, et kui alus on tõene, on tõene ka tagajärg. Kuid nende puhul pole siiski kindel, et alus ongi tõene. Tavakeeles kirjeldatakse siiski teadlikult ka olukordi, kus alus on väär. Nt ,,Kui põrsal oleks küüned, siis roniks ta puu otsa". Poliitik ütleb: ,,Kui opositsioon oleks võimul, siis oleks meie riigivõlg palju suurem." Tegemist on faktivastase konditsionaaliga ehk kontrafaktuaaliga (counterfactual conditional), mille puhul aluse väärus on presupositsioon. Kontrafaktuaale ei saa tõlkida implikatsiooniks ilma täiendava analüüsita. Kontrafaktuaalid on tänapäevases filosoofias olulised uurimis- ja vaidlusobjektid. Tegemist on oleks-lausetega. Näitelause 1 ,,Kui ma oleks katuselt alla hüpanud (A), siis oleks ma surma saanud (B)". Näitelause 2 ,,Kui ma oleks katuselt alla hüpanud (A), siis oleks Päike plahvatanud (C)". Mõlemas näites presuponeeritakse, et alus (A) on väär, mis tähendab, et tõsi on aluse eitus (¬A)
(tähendus)väli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Nt teeb suitsu, kana söömine, kõva mees, istub hästi, küll vingub, kojamehe luud on nurga peal maas, ma viskan su ära jne. Tegelik paigutusvaldkond erinev oodatavast. Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel oleks üldse mingi mõte Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel (EKK; sünonüümid on kujult üksteiselt erinevad, tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang) Metafoor ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (EKK; Inimesel on
ja elukogemusel. Skeemid seletavad tähendusmehhanisme. nt aega tajume ruumiliselt liikuva aja metafoor: meie seisame ja aeg tuleb vastu ja läheb mööda. Aega saaks nagu ühikutena loendada. Aja mastiku metafoor: inimene liigub, mitte aeg - nii jääb minevik selja taha. - Propositsioon lausega väljendatud sündmus, olukord (nt on tore, et lumi on maas lumi on maas) - Presupositsioon väide, mis peab kehtima, et lause oleks mõttekas (nt Prantsuse kuningas on kiilaspea vale eeldus, mis teeb kogu lause mõttetuks, sest Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. PRAGMAATIKA. Lingvistiline pragmaatika tegeleb tähendusega olukorras, kus midagi on öeldud. Olukorras tekkiv tähendus. Kõneakt. 1950. aastatest pärit
elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega
Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 75. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Klassikalise semantika põhimõisteid: 1)Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 2)Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 3)Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte 4)Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel Ekstensioon ühe sõna kõik võimalikud referendid 5)Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Komponentanalüüs:1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2
kolmapäeval tundi ei ole. ERMi ülesanded (testi tähtaeg 1. detsember) Üks loeng veel - sellest hiljem (nädala pärast) juba esimesed eksamid. kordamine semantika e tähendusõpetuse olulisemad mõisted (tähistaja, häälikuline vorm, keel, referent, entiteet, maailm, tähistatu mõiste meel ; tüpograafilised konventsioonid - kursiiv, suurtähti. süsteemi tähendus, kõbeleja, kuulaja tähendus märkide liike (sumbol, ikoon, indeks (deiksis) denotatsioon e intesiioon propositsioon, presupositsioon, sünonüümia, polüseemia, tähendusväli, metafoor, metonüümia, kujundskeem semantika metakeeled (LSM, kujundid, skeemid) komponentanalüüs, prot otüüpanalüüs, metafooriteooria (allikvaldkond, sihtvaldkond); kognitiivne semantika prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja /hägusad piirid, mitte kas- või piirid) tähenduste kujunemine (grammatiline kat - seaduspärased; kaasaütlev käöne) etümoloogia (sõna tähendus) EKSS online (eesti kirjakeele seletav sõnaraamat) eki
mõistel võivad olla hägusad piirid, ei tekita see inimestele suhtluses probleeme, järeldus, et keeleüksuste tähendus võrdub selle kasutusega) 28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil
Vrd deiksis Klassikalise semantika põhimõisteid Mõisted on enamasti pärit filosoofiast ja tulnud loogika kaudu. · Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Sõnaraamatus kirjutatud tähenduskirjeldused. · Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. semantika laiemas mõistes ei ole ainult sõnatasandi semantika. · Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte. ,,rohelist värvi ideed magavad raevukalt" kui see lause peab tõestama seda, et grammatiliselt õiges vormis esitatud sõnad sellises järjestuses ja sellisel kujul, eesmärgiks on see, et need sõnad on esitatud grammatiliselt korrektsed, kuid ei tähenda midagi, siis selle lause presumprositsioon on tõene.
Kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs 1960, aga ka tänapäeval kasutatakse - Prototüüpanalüüs 70ndad - Kontseptuaalne semantika 80ndad - Kognitiivne semantika 90ndad: metafoorid, kognitiivne grammatika, perspektiiv, valdkondlik organiseeritus, KLASSIKALISED SEMANTIKA PÕHIMÕTTED Denotatsioon e intentsioon keele tähendussüsteemi kuuluv protentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma Propositsiin lause sündmussisu Presupositsioon eeldus peab olema tõene, et oleks üldse mingi loogiline sisu Sünunüümia samatähenduslik Antonüümia vastandtähendlikkus Homonüümia eritähenduslikkus (Laps sai kuuseks). Toimub ainult kirjalikult, sest suuliselt me paneme õigesse kohta rõhu. Monoseemia ühetähenduslikkus Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Tähendusväli tähendusvälja moodustavad tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel
Avatud samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi niisugust, mis peaks kahtlemata omama struktuuri, kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering stiimulile. teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Eco skeem Presupositsioon kui eelteadvus, eelteadmine. Ühised PRSd on konteksti tähtsaim osa. Mängib olulist rolli igasuguses kõneaktis ja kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just seetõttu saame partneri väljenditest rohkem infot (üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab. Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks. Avatud tekst suletud tekst
Tingivates lausetes eeldatakse, et kui alus on tõene, on tõene ka tagajärg. Kuid nende puhul pole siiski kindel, et alus ongi tõene. Tavakeeles kirjeldatakse siiski teadlikult ka olukordi, kus alus on väär. Nt „Kui põrsal oleks küüned, siis roniks ta puu otsa”. Poliitik ütleb: „Kui opositsioon oleks võimul, siis oleks meie riigivõlg palju suurem.” Tegemist on faktivastase konditsionaaliga ehk kontrafaktuaaliga (counterfactual conditional), mille puhul aluse väärus on presupositsioon. Kontrafaktuaale ei saa tõlkida implikatsiooniks ilma täiendava analüüsita. Kontrafaktuaalid on tänapäevases filosoofias olulised uurimis- ja vaidlusobjektid. Tegemist on oleks-lausetega. Näitelause 1 „Kui ma oleks katuselt alla hüpanud (A), siis oleks ma surma saanud (B)”. Näitelause 2 „Kui ma oleks katuselt alla hüpanud (A), siis oleks Päike plahvatanud (C)”. Mõlemas näites presuponeeritakse, et alus (A) on väär, mis tähendab, et tõsi on aluse eitus (¬A)
annaabi.ee 
