William Bradford Shockley biograafia
valitseja turul.
Shockley jätkas füüsikute grupi liidrina Belli laboratooriumis.
Ta oli populaarne loengupidaja ja amatöörmustkunstnik, kes oli lausa kuulus
selle poolest, et võlus ükskord Ameerika Füüsikute seltsi ees peetud kõne
lõpus välja kimbu roose.
1951. aastal valiti ta Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia liikmeks. Shockley
oli siis 41-aastane ja valituks saamise seisukohast väga noor. Kaks aastat
hiljem valiti ta vastu võtma prestiizikat Comstocki auhinda füüsikutele.
Shockley pälvis avalikkuselt väga palju tähelepanu. See oli aga meelehärmiks
Bardeenile ja Brattainile, kuigi Belli laboratoorium esitles järjekindlalt kõike
kolme leiutajat ühtse meeskonnana. Shockley sai lõpuks vihaseks ning
võõrandus Bardeenist ja Brattainist. Ühtlasi ei lasknud Shockley neil töötada
ühendustransistori kallal. Bardeen hakkas taga ajama ülijuhtivust ja lahkus
Belli laboratooriumist 1951. aastal
annaabi.ee 
