Maadeuurija Marco Polo Referaat Varstu 2017 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2 1. Sissejuhatus Minu referaadi teema on Marco Polo, sest tema kohta oli väga huvitav lugeda ja tema kohta on hea kirjutada. Minu töö eesmärk on tuua selgust Marco Polo eluloo kohta ja äratada teiste huvi tema kohta. Küsimustele millele ma otsin vastust on: Miks sai Marco Polo rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks? Kas Marco Polo on vangis istunud? 3 2. Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on Veneetsia. Seega ei olegi teada täpne sünniaeg ja koht, ehkki see on minoorne fakt neile, kes on eelkõige huvitatud tema eluloost. Tema isa, Niccolo Polo oli
Maadeuurija Marco Polo Sissejuhatus Minu referaadi teema on Marco Polo, sest tema kohta oli väga huvitav lugeda ja tema kohta on hea kirjutada. Minu töö eesmärk on tuua selgust Marco Polo eluloo kohta ja äratada teiste huvi tema kohta. Küsimustele millele ma otsin vastust on: Miks sai Marco Polo rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks? Kas Marco Polo on vangis istunud? Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on Veneetsia. Seega ei olegi teada täpne sünniaeg ja koht, ehkki see on minoorne fakt neile, kes on eelkõige huvitatud tema eluloost. Tema isa, Niccolo Polo oli
a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond
septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on Veneetsia. Seega ei olegi teada täpne sünniaeg ja koht, ehkki see on minoorne fakt neile, kes on eelkõige huvitatud tema eluloost. Tema isa, Niccolo Polo oli kaupmees, kes tallus tihti Lähis-Ida ja Veneetsia vahelisi teid, samuti tegi ka Marco aastaid hiljem. Nõndaviisi sai Niccolo Polo väga rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks Veneetsias ja kaugemalgi. Enne Marco sündi läks Niccolo ja tema vend Maffeo Polo tollasele ärireisile. Kui Marco sündis, kasvatas ema teda üksinda üles, kuid ema nime ei ole tänini välja uuritud. Aastal 1260 pesitsesid vennad Polod Constantinoples (tänapäeva Istanbul, keskajal arvatavasti kõige võimsama majandusega linn, Rooma Impeeriumi pealinn), kus nad juhtusid tunnistama riigikorra muutumist. Ettevaatlikusest, vahetasid vennad kogu
Peaaegu alati jõutakse siiski kokkuleppele. VÕÕRUSTAMINE Itaalia külalislahkusel on ärielus tähtis koht. Enamasti tähendab see sööminguid restoranis. Kui te ei taha võõrustajaid solvata, võtke kutse vastu isegi siis, kui te end halvasti tunnete. Õhtusele pidulikule söömaajale tuleb vaid väike rühm tähtsamaid äritegelasi. Pidusöögisse suhtutakse Itaalias väga tõsiselt. Arvemaksmist peetakse prestiizikaks. Itaallased võivad enne söömingut kelnerile heldelt jootraha taskusse poetada, et too teile arvet ei esitaks. Arvet ei tooda enne, kui te seda küsite AEG Itaalia aeg on Greenwichi ajast üks tund ja USA Idaranniku ajast kuus tundi ees. TERVITAMINE Teid kui külalist tervitatakse esimesena. Kohalviibijatest kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes
a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt - Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi - Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid selle järk-järgult üle - Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus ning kirikust Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja - Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades - IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed - Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine - Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud
tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal ristiusu legaliseeris,sai sellest kiiresti impeeriumi vlitsev religioon.Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalusi.Ivsaj. lõpul algas mitte-kristlaste e paganausuliste riiklik tagakiusamine.Keelati muistsed usupidustused(olümpiamängud),suleti vanade jumalate templid. Kiriku struktuur:Kristlaste organisatsioon-kirik.Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluv piirkond-diötsees.See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga,kus piiskop kristlaste usuelu korraldas
kohustuslik miinimumkuupalk 7 388 FRF. 2000.a. sotsiaalabi miinimum oli 2552 FRF. Uue pensioniseaduse (kehtib 01.09.99.) alusel võib pensionile jääda töötaja, kellel on 156 kvartalit tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era-või riigisektoris ning arvutatakse 16 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 8 900, riigisektoris aga kõrgemad 12 300 FRF. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiizikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad. Tööhõive: Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta, mis oli EL riikide seas Hispaania, Soome, Kreeka ja Itaalia järel üks kõrgemaid. Olukorda tööturul pingestab võõrtööliste rohkus. Töövõimelise elanikkonna hulgas on neid tervelt 6,0% e. 1,577 mln. Iga teine välismaalane on kvalifikatsioonita, töötavad põhiliselt ehitusel või teeninduses. Tööpuudus nende hulgas on 20,8%.
Mulgimaalt saavad algust mitmed liikumised (Tartust laulupeod) gümnaasiumi haridus, talurahvakool algharidus, gümnaasium keskkool. Tuleb idee registreerida Eesti Aleksandri Kooli komitee, liidriks tõuseb Hurt. Niiviisi nimetati, sest nad ei saanud öelda, et teevad rahvuskooli ning seetõttu nimetati petteks pärisorjuse kaotanud keisri auks. III keskus oli veel Sankt Peterburg seal elas palju eestlasi, nende hulgas palju haritlasi. Ntx Köler, kes oli prestiizikaks õukonna kunstnikuks, veel tsaari ihuarst, Karl Robert Jakobson. Tekkis Peterburi Eesti Patriootide rühm. Mõnikord ka Võru Kreutzwaldi pärast ainult. Edaspdidi hakkavad ka keskused liituma. Rahvusliku liikumise kõrgaeg 1878-1882. Seotud Sakala väljaandmisega, kui Jakobson saab viimaks loa seda välja anda. Edasi algab mõõn, seda näitab venestamine, (Jannsenil halvatus) SURI Jakobson ja Sakala kaotab välja andmise, Hurt lahkub Peterburi Jaani kogudusse vms.
Sotsiaalkindlustuse maksimaalmäär on alates 1. jaanuarist 2002.a. 2352 ? kuus. Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva korra alusel saab täispensionile jääda töötaja, kellel on 40 aastat tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris ning arvutatakse 25 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 1300 ?, riigisektoris aga kõrgemad - 1800 ?. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiizikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad. Keskmiselt kulutab prantslane oma palgast eluasemele 22,5% ( 1993.a. 20,3%), toidule sh. alkohol ja tubakas 17,9 % ( 18,9%), sidele ja transpordile 17,8 % (16,3%), vaba aja veetmisele 13,1% (7,6%), tervisele 10,3% ( 10,0%) ja meediale 7,4% (7,8%). Viimase 10 aasta lõikes suurenes tarbimine 1998.a. järsult (3,4%), mis on selle perioodi kõrgeim näitaja. Keskmiselt kulutab prantslane palgast 76% reaalsete asjade ostmiseks, 24% aga nn
Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond