allutati vahetult Poolale. Poola kuningas lubas säilitada aadli omavalitsuse ja luteriusu puutumatuse ning tunnustada saksa keelt asjaajamiskeelena. Tegelikkuses aga hakati aadli õigusi peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid. Algul olid pooled staarostitest poolakad, pooled leedulased. Hiljem sai kolmandiku neist ametikohtadest ka Liivimaa Poola-sõbralikum aadel. Osa
jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden) - iga piirkonda juhtis kuninga nimetatud eluaegne president 2. Presidentkondade sees olid staarostkonnad ehk staarostile eluks ajaks antud riigile kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3. Staarostkondadesse loodi kroonumõisad (Eesti Liivimaal 38 tk) · B
Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar. Provintsis oli ka maksumeister. Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus. Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima. Mitmetel seimidel Leedu saadikud protestivad, tekitatakse teema, et Liivimaa tuleb allutada Leedule. 1587.aastast uus kuningas Sigismund III (Zygmunt). 1589.koostatakse Poola-Leedu
1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: riiklik haldusjaotus: LõunaEesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks need jagunesid staarostkondadeks (9) ja need riigimõisateks e folvarkiteks aadli omavalitsus: esindusorgan Võnnu maapäev, mis oli allutatud Poola riigile kohtuvõim: presidentkondade kohtud tegelesid aadli asjadega talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsile Rootsi valdus PõhjaEestis e Eestimaa hertsogkond: 156115831629 riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid kohaliku aadli privileegid kinnitati riigi mõisates üritas Karl IX makse ühtlustada (kümnis asendati kindla maksuga ja vähendati koormiste liike) ja püüdis siinseid alasid rootsistada
annaabi.ee 
