1. Iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on riigipea ja valitsusjuht. (USA, Egiptus, Tsiili) 2. Iseloomusta parlamentaarset valisemiskorda. Nimeta riike, kus kehtib Riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad...
2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus
riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim. Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele. Vabariik – riigivalitsemise norm, mille puhul riigipeaks on kindlaks määratud tähtajaks valitud president. Tueb eristada presidentaalset ja parlamentaarset vabariiki Presidentaalne vabariik – riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus.
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid
-euroopas avalik teenistus prestiižne, pikk sotsialiseerumine Põhjamaades avalik teenistus prestiižne, domineerivad demokraatlikud ja sotsiaalsed väärtused Poliitikute ja ametnike suhted – A. –ameerikas on politiseeritud ametnikud ja poliitilised nõunikud, M. –euroopas on taotlus neutraalsusele, kõrgemad ametnikud politiseeritud. Põhjamaades Konsensuslik poliitikakujundamine, ametnike neutraalsus ja suur avalikkuse Kontroll. 64. Võrrelge presidentaalset ja pool-presidentaalselt valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaal ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid
Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga. Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli. 1988 konverentsil surus Gorbatsov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte. Siiski kasvas riigis segadus. Vana käsumajandus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv. Suhete reguleerimine Läänega: Gorbatsov parandas suhteid lääne, eriti USA-ga. Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse.
Pommitamised, terrorism ja peaaegu miljoni inimese surm Prantsusmaa-vastaste tegevuste tagajärjel viisid selle konflikti Prantsuse poliitika keskmesse. Kui Prantsuse sõjaväe vanemohvitserid Alzeerias 1958. aasta mais mässu korraldasid ja riigipöörde hirm üle Prantsuse valitsuse levis, kutsuti Charles De Gaulle probleemi lahendama. De Gaulle keeldus võimu võtmast, välja arvatud juhul, kui valitsus võimaldaks talle tugevamat presidentaalset positsiooni. Prantslased andsid alla ja 1958. aastal kuulutati välja tugeva autoritaarse presidendiga Viies vabariik. De Gaulle lahendus sõjalisele konfliktile oli lihtsalt Alzeeria Prantsuse võimu alt vabastada. 1968. aastal protesteerisid üliõpilased oma viletsa olukorra vastu. See kujunes suureks töölisklassi streigiks. Pärast läbikukkunud regionaalreferendumit astus De Gaulle 1969. aastal tagasi. Pärast teda tulid võimule kaks parempoolset presidenti: Georges
Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga. Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli. 1988 konverentsil surus Gorbatsov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte. Siiski kasvas riigis segadus. Vana käsumajandus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv. Suhete reguleerimine Läänega: Gorbatsov parandas suhteid lääne, eriti USA-ga. Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse.
imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu. 4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia, piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik-esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5
· Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel
2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia, konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel
Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus: · 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust · suurima partei (KP) valitsuskõlbmatus usalduse puudumine sidemete pärast Moskvaga e) Koloniaalimpeeriumi kriis: · sõda Indo-Hiinas (1946-54) · sõda Alzeerias (1954-62) kukutas IV vabariigi impeeriumimeelsed kartsid, et teovõimetud valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda 1958 Prantsuse ohvitseride mäss Alzeerias, kus nõuti valitsuse etteotsa de Gaulle'i 2. V vabariik (1958 - ........
loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. 15.8. KOV üksuste koostöö: 1). Üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit ja 2) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. 16. Riigikogu 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarsest valitsemisvormist eristatakse presidentaalset valitsemisvormi. Nende kahe peamiseks eristamise aluseks on täidesaatva ning seadusandliku võimu omavaheline suhe Parlamentaarne valitsemisvorm (võimude lahustatus): - täidesaatev võim saab volituse seadusandlikult võimult ning püsib seadusandliku võimu usaldusel; - teatud tingimustel saab täidesaatev võim ellu kutsuda parlamendi valimisi; - riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning
Wilson. Rahukonverentsi käigus moodustatakse Rahvasteliit, et rahu säilitada. 28. juuni 1919 sõlmitakse rahuleping Saksamaaga: 1) Oluliselt vähendati sõjaväge 2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territoriumist 5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine) 2. Riigivormid Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja
vastutus võimalik. Kaitse kehtib riigikogus ja selle organites. Sõnavõtt peab olema seotud ta tööga. Ta vastutab sõnavõtu eest ajakirjanduses. Ametite ühildamatus Riigikogu liige ei tohi olla üheski teises riigiametis. Ta ei tohi teostada täitev või kohtuvõimu. Saadikute võrdsuse põhimõte Ebavõrdne kohtlemine piirab saadikute võrdsuse põhimõtet. 3.2 VABARIIGI PRESIDENT President on riigipea. Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega. Presidentaalset riigikorraldust iseloomustab seadusandliku kogu ja täidesaatva võimu juhi ametiaegade omavaheline sõltumatus st, et president kui täidesaatva võimu juht, ei pea toetuma seadusandliku kogu usaldusele.Presidendi valimineotse rahava poolt. Parlamentaarses riigis peab täidesaatev võim presidendi usaldust omama, need kaks võimu on sulanud. 3.2.1 Vabariigi presidendi funktsioonid Presidendi ül saab jagada kolmeks suureks valdkonnaks, mis seonduvad väliste, riigi
-Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk -Hüvitist ei maksta, kui riigikogu liige nimetatakse teise riigiametisse, jõustub süüdimõistev kohtuotsus, on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, surma korral. 3.26VABARIIGI PRESIDENT President on riigipea. Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega. Presidentaalset riigikorraldust iseloomustab seadusandliku kogu ja täidesaatva võimu juhi ametiaegade omavaheline sõltumatus st, et president kui täidesaatva võimu juht, ei pea toetuma seadusandliku kogu usaldusele.Presidendi valimineotse rahava poolt. Parlamentaarses riigis peab täidesaatev võim presidendi usaldust omama, need kaks võimu on sulanud. 3.26.1Vabariigi presidendi funktsioonid
Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna "president" tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna "president" vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president). 33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik? Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust mudelit kui USA-s pole aga teistes riikides kasutusel. Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide mudelit see, et võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte on täpselt ja rangelt välja joonistatud. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täitevvõim kuulub presidendile. Mõlema võimu tegevuse konstitutsioonilisust kontrollib Föderaalne Ülemkohus konkreetse kohtuasja pinnalt.
Iseloomulik on veel see, et parlament ei saa kontrollida valitsust, avaldades sellele umbusaldust. Küll aga peab valitsuse liikmete ametisse nimet. presidendil olema Senati heakskiit, mis puudutab ainult valitsuse liikmete isikuomadusi ja mitte midagi muud. President pole pädev parlamenti laiali saatma, küll aga on tal õigus kasutada vetot parlamendis vastu võetud seaduste suhtes. Üldreeglina on veto sustensiivne, erandiks on nn. taskuveto. Detailsemalt võib Ühendriikide presidentaalset süsteemi iseloomustada järgmiselt: 1.presidendi valimine ei sõltu Kongressist, ta valitakse üleriigilistel valimistel valitud valijameeste poolt. Kongressi üksikud liikmed saavad aga mandaadid osariikide kaupa, seega on president saanud mandaadi kogu rahvalt, iga kongresmen aga palju väiksemalt hulgalt valijatelt. 2.president on kogu administratsiooni juht, ilma et oleks eraldi peaministri instituuti. Sisuliselt on valitsus presidendi juures ainult nõuandev organ
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud
3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: a) Monarhia b) Vabariik Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: a) Unitaarriik ehk lihtriik b) Föderatsioon ehk liitriik 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all?
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal).
näol. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 1917.-1991. Rahvademokraatlik vabariik tekkis neis Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nüüdisaja vabariigid on kas parlamentaarsed või presidentaalsed. Presidentaalset vabariiki iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte, nt USA. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juhiks. Tal on parlamendi kõrval ka seaduslik pädevus. Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. Parlamentaarne vabariik rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Tal puudub seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev
1. Kuidas määratlete riigi olemust? Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Tänapäevane riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Riigi tunnused on Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E
annaabi.ee 
