Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigikantseleitäidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutsev valitsuse kõrvalosa(?) RiigisekretärRiigikantselei juht Küsimused ja vastused: Lk 45 2) Mida tähendab võimude lahusus? See tähendab seda, et võim on mitmseuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. 3) Selgita, mille poolest erineb parlamentaarne demokraatia presidentaalsest. Miks nimetatakse neid mõlemat demokraatlikuks valitsemisviisiks? Kumb valitsemisviis sulle rohkeb meeldib? Miks? Peamine erinevus oleks see, et parlamentaarse demokraatia puhul on president rohkem rahva ühtsuse sümboliks. Selle poliitika keskmeks jääb parlament koos valitsusega erinevalt presidentaalse korralduse puhul. Need mõlemad on demokraatlikud, kuna rahvas otsustab omale riigijuhid ja kellegi käes pole ainuvõimu. Mulle meeldib rohkem parlamentaare
4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia, piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik-esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5.Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: föderatsioon (lepingulised ja konstitutsioonilised), lihtriik, konföderatsioon, autonoomia 6.Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja
Aasias. Presidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA, kuid näidetena sobiksid ka Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus või Gruusia. 5 Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Järgnevalt presidentaalsest korraldusest USA näite varal. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st
J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.)
I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne
annaabi.ee 
