Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb
- Parlament 6. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Eelnõude esimene lugemine – seaduse tutvustamine Teine lugemine – sätete arutelu, muudatuste selgitamine, suunatakse kolmandale lugemisele Kolmas lugemine – esitatakse lõpptekst, läbirääkimised fraktsioonide esindajatega, seaduseelnõu pannakse lõpphääletusele 7. Millal seadus jõustub? – Kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas 8. Nimetage presidendi ülesanded parlamentaarses ja presidentaalses riigis. Parlamentaarses – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Presidentaalses – riigipea ja valitsusjuht; nimetab valitsuse liikemed parlamendist sõltumata; tseremooniate läbiviimine 9. Kas Eesti presidendil on suur mõjuvõim? Põhjendage oma seisukohta. – Ei ole, temale kuulub vaid esindusfunktsioon 10. Kas pooldate presidendi otsevalimist? Põhjendage. – Jah, rahvas saab ka oma
.........3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED...................................................................................................
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele
Vähe saadike võib hääletada ja seadus võetakse ainult nende otsuse põhjal vastu) Tähtsamad seadused vajavad aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Selliselt juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält, sest Riigikogus on 101 liiget. ( + Terve Riigikogu võtab otsuse vastu. Kõik Riigikogu liikme ei ole alati kohal.) 14. Kes on Eesti Riigikogu spiiker? Ene Ergmaa. 15. Milline vahe on presidendi võimul presidentaalses ja parlamentaarses Vabariigis? Parlamentaarses Vabariigis on presidendil suur võim parlamendi üle. Rahvas valib riigimehed, kes valivad presidendi. Presidentaalses Vabariigis puudub peaminister. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. 16. Valitsuse moodustamise võimalused. 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine. 2. President nimetab peaministrikandidaadi. 3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise. 4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse
Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). 2. Presidentaalses vabariigis on presidendil oluline roll: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministrit sellistes vabariikides ei ole. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti: president nimetab valitsuse liikmed parlamendist sõltumata (USAs senati heakskiidul). Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat. Nad on vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks eelkõige presidendi kätte
presidendi soovitatud muudatused Kuidas seadusandlik Presidendil ei ole Poolpresidentaalses Enamiku ja täidesaatevvõim ainuvõimu, sest tema riigis on presidendi seaduseelnõusid (ka ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus? ülemkoda e senat. täidesaatva võimu Valitsusele President ja autonoomia umbusaldust kongress kontrollivad teineteise suhtes on hääletades peavad
valitakse oma riigi esindajad, kes langetavad tähtsamaid otsuseid. Demokraatait võib võtta ka kui ühiskondlikult korraldatud vabadust. Sellise riigikorraga on kõigil võrdsed õigused ja peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja erineb teisest. Demokraatliku riigi kõige kõrgem seadusandlik võim on rahva valitud esindus ehk parlament
3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3.Riigipea ülesanne on tasakkaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. 4.Valitsus sõltub parlamendist 5.Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus.
peaministri, kelleks on valimised võitnud erakonna liider. (NT : Suurbritannia) Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ning võib arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat. Sealt alustatakse läbiräääkimisi ning valitakse ministrid. Presidentaalses valitsemiskorralduses tulevad vähesed ministrid parlamendist Parlamentaarses süsteemis tulevad enamus ministrid parlamendist. Enamusvalitsus ja vähemusvalitsus: Enamusvalitsus: kontrollib vähemalt pooli saadiku kohti. Vähemusvalitsus: puudub parlamendi enamustoetus,et edukalt oma poliitikat ajada. Eesti valitsuse struktuur: Peaminister- juht ja esindaja Minister- Ministeeriumite juhid, korraldab valitususe küsimusi,annab välja määrusid. EV kodanikud- võtavad põhiseaduse vastu
juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis Pluss: Paindlikkus Miinus: parteide erihuvide domineerimine ERINEVUSED: Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada. Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas. Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim. Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene. 4. Mida tähendab ühekojaline parlament, mida kahekojaline? Parlamendis on üks koda. Kaks koda enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on
Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi. 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? President juhib riigi valitsust Valitsus: seadusandja ülesanne, enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja menetleb parlament 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? Persidentaalne: 2 peamist parteid parlamentaarses: palju parteisid 10.Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik. Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? Sest nii võetakse vastutust , peab tõotama riigikogu ees, et jääb ustavaks Eesti põhiseaduslikkule korrale ja Eesti vabariigile 12
kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. 8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii moodustamine parlamendi (või selle seadusandliku võimuorgani kui ka alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on aga parlamendi enamus ja valitsus on samade ministrite ametissevõtmisel vabad käed. poliitiliste jõudude käes, kaob Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi.
Parlamentaarne demokraatia 8. Selgita: Lugemine-Esitlus Riigikogu saalis(nt riigieelarve peab enne Riigikogult kinnitust saamist kohustuslikult läbima kolm lugemist). Toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Hääletamine- poolt või vastu Seaduseelnõu- ettevlmistatud seadus Riigikogule menetlemiseks Juhtivkomisjon- menetleb seaduseelnõu potsessi 3.2 Täidesaatev võim. Valitsus 1. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentaarses, kuidas presidentaalses riigis (oska ka vastavate riikide kohta näiteid tuua)? Parlamentaarses: moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile. Eesti Presidentaalne(kaks peamist parteid) : rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt. Ameerika Ühendriigid 2
sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone. 19. Parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi erinevused? Presidendi roll ühel ja teisel juhul, võimalus panna valitsus tagasi astuma, valitsuse komplekteerimine jne. (vana õpik lk 96-100) Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Presidentaalses riigis täidab president valitsusjuhi ehk peaministri rolli. Parlamentaarses valitsusvormis on president erapooletu isik, kellel on eelkõige esinduslik roll. Parlamentaarse riigi president ei saa panna valitsust tagasi astuma. Presidentaalse riigi president saab valitsust tagandada, sest ta on ise valitsuse juht. Parlamentaarses riigis paneb valitsuse kokku valimised võitnud erakonna peaministri kandidaat, kelle määrab ametisse president. Presidentaalses riigis
* EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA RIIGIEELARVET PUUDUTAVAID SEADUSI * EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA NN 51 POOLTHÄÄLE SEADUST 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? Valitsus algatab seaduseelnõusid, president aga kuulutab nad välja. President otsustab, kas kuulutada seadus välja või lükata see tagasi. 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? PRESIDENTAALNE RIIK: VALITSUSE NIMETAB PRESIDENT SÕLTUMATA PARLAMENDIST. VALITSUSE LIIKMED VASTUTAVAD PRESIDENDI EES, KES ON ÜHTLASI TÄIDESAATAVA VÕIMU JUHT. PRESIDENT VÕIB AINUISIKULISELT VALITSUSE LIIKMEID TAGANDADA. PARLAMENTAARNE RIIK: VALITSUS MOODUSTATAKSE VÕIMULIITU KAVANDAVATE ERAKONDADE LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSENA.
presidendi heakskiidu. President vastustab reeglina välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Suhtes parlamendiga on presidendil võimalus oma tahet peale suruda. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine on parlamendi töö, siis president saab selle õiguse ära võtta. Valitsuse koosseis väga ei vahetu. Erakondlik kuuluvus etendab suuremat tähtsust poolpresidentaalses süsteemis kui presidentaalses valitsemises. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevimini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. PARLAMENTARISM Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Mudeliks on Suurbritannia. Euroopas ülekaalukalt valitsev skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Sveitsis, Iirimaal, Eestis
on domineerivaks pooleks president. Presidendil on parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigus, presidendi läkitusi peab parlament täitma ja ei tohi neid kritiseerida. President võib keelata parlamendil valitsuse tagandamise. Parlamendi võim presidendi üle on kaudne , presidendi poolt ametisse pandud peaministri võib parlament tagandada, kuid presidenti parlament tagandada ei saa. Siit järeldub see, et poolpresidentaalses riigis on presidendi võim suurem kui presidentaalses riigis ja ma leian, et Eesti riigi konteksti pole seda vaja. Suurematel riikidel oleks vaja minu arvates kindlat ja võimukat riigi valitsejat kelle käes on võim ja keda rahvas austab ning keda kuulda võtab, kuid Eesti puhul ei näe ma selles valitsemiskorralduses eeliseid. Parlamentaarne valitsemiskorraldus. Eesti riigis kehtib praegu parlamentaarse vabariigi valitsemiskorraldus, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on
Seaduste täpsustamiseks ja elluviimiseks antakse välja määrusi (valitsus või omavalitsused), korraldusi, otsuseid, käskkirju ja ettekirjutisi. · Kui Riigikogu koguneda ei saa, siis võib president koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja anda seadusi (v.a. 51 pooltäälega) Täidesaatev võim e. valitsus Valitsus viib ellu sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib parlamentaarses riigis peaminister või presidentaalses riigis riigipea. Valitsusse kuuluvad eri valdkondi haldavad ministrid, kes on tavaliselt tegevpoliitikud. Valitsuse moodustamine: 1. Presidentaalne riik · Rahva poolt valitud president nimetab ametisse uue valitsuse koosseisu, mille kinnitab parlament · Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi ka valitsuse juht · President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada 2. Parlamentaarne riik
- Mõisted: istungjärk, Riigikogu juhatus, Riigikogu komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon - Riigikogu ülesanded - Kuidas toimub otsuste vastuvõtmine Riigikogus? - Riigikogu valimised kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida 5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85 - Presidendi ülesanded; ülesannete erinevus parlamentaarses ja presidentaalses riigis - Presidendivalimiste süsteem Eestis 6) Vabariigi Valitsus (õpik lk 65-69; TV ül 51.-55.) - Põhiseaduse VI ptk §-d 86-101 - Mõisted: üheparteiline valitsus, koalitsioonivalitsus, valitsuskriis, ministeerium, portfellita minister, kantsler, riigikantselei, riigisekretär - Kuidas toimub valitsuse moodustamine? - Valitsuse koosseis: peaminister ja ministrid - Valitsuse ülesanded
Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Parlamendi järelvalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis, kus seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus on suurem, saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada kui presidentaalses riigis. Kuna Eesti kuulub parlamentaarsete riikide hulka, siis kirjeldame, kuidas toimib parlamendijärelvalve parlamentaarse korraldusega riigis. Asjakohane on eristada parlamendi otsest ja kaudset kontrolli täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid on: · parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; · parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel;
lahendid) Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus, mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile. President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne Riigipea pädevus on riigiti erinev. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitev võim. Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni. Eestis on presidendi pädevuses seaduste välja kuulutamine Kohus Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus
kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. (Lagerspetz, 2004:56) Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel otsedemokraatia ja osalusdemokraatia põhimõtteid. 7 Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude
Euroopa Komisjoni volinike kandidaadid esitavad liikmesriikide valitsused. Neid arutatakse Ülemkogul. Volitused annab aga Euroopa Parlament, kes võib ka umbusaldust avaldada. Seega vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees. Vt ka http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/european-commission/index_et.htm. Eksamipilet nr 3 1. Mille poolest erineb valitsuse moodustamine ja ametis püsimine parlamentaarses vabariigis ja presidentaalses vabariigis? Kas Eesti on parlamentaarne või presidentaalne vabariik ja milliste põhiseaduse sätete alusel võib seda väita? Presidentaalne riik (ka presidentaalsüsteem) Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-
aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Kõige täpsemini peetakse võimude lahususest kinni presidentaalsetes vabariikides. Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib 8 ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi)
Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Parlamendivalimised ei mõjuta valitsuse koosseisu otseselt, kuigi president võib olla sunnitud mõned ministrid välja vahetama, lähtudes seadusandliku võimu uuest parteilisest koosseisust. Üldse etendavad erakondlik kuuluvus poolpresidentaalses süsteemis suuremat tähtsust kui presidentaalses valitsemises. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. 1.2.3 Parlamentarism Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib
1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Kaasaja demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Kõige täpsemalt peetakse võimude lahususest kinni presidentaalsetes vabariikides. Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata tagasi seadusandlikus kogus vastuvõetud seadusi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto
peaministrikandidaadiks võitnud erakonna liidri, kelle kinnitab parlament. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi- kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu
Riigikogu kooseisu häälteenamus(51 poolthäält) Riigikogus vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamisele presidendile. Täidesaatev võim Demokraatlikus riigis teostav valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister(või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi valitsevad ministrid. Valitsus moodustatakse erinevalt. Presidentaalses riigis - Ametisse astuv kodanike poolt valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaalses riigis - Valitus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. President teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks parlamendivalimised võitnud erakonnaliidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat
Välispoliitikat teostavad aparaadid 1. Riigipea Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes. Parlamentaarses valitsuses: - Annab teistele institutsioonidele volitusi - Omab kõrgeimat staatust. On sümboolne - Riigipead teevad üksteisele visiite - Kaastundeavaldused ja õnnitlused - Õigus ratifitseerida rahvusvahelisi dokumente - Paljud riigipead on kaitseväe ülemjuhatajad ja paljudel on õigus kuulutada välja sõda. Presidentaalses valitsuses: - Võtab vahetult osa rahvusvaheliste protsesside kujunemises - On sõltumatud teiste institutsioonide suhtes 2. Parlament - Parlament kontrollib välisministeeriumi tegevust 3. Valitsus - Montesquieu võimude lahususe printsiip ei kehti välispoliitikas - Jaapanis, Itaalias ja Saksamaal teostab välispoliitikat valitsus 4. Valitsusjuht Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler
erakonna liidri, kelle kinnitab parlament. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu.
Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia, piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik-esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5.Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: föderatsioon (lepingulised ja konstitutsioonilised), lihtriik, konföderatsioon, autonoomia 6.Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7
õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka riigikogu esimees ja peaminister. 13. Määrus õigustloova aktina (üldiselt): Määrus on levinuim, erialane õigusakt, mille annab välja täidesaatev organ. Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. On haldusdokument, organisatsiooniline,
V: konstitutsioonilised seadused on põhiseaduse paragrahv 204 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta on seadlustega. Ei ole ainult paragrahv 104 lg 2 loetletud seadused. President 1. Presidentaalse ja parlamentaarse riigi vahe; näited maailmast. V: Presidentaalses omab president olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA)
- Ei, inimeste hääled lähevad kaotsi ja üksikkandidaatidel on raske pääseda riigikokku. Millised aspektid(2) mõjutavad valimisotsust ja millega seda mõju seletada. - Valimisreklaamid - püüavad inimest panna enda poolt hääletama. Eelmises riigikogus tegutsemine - kas tegutseti inimese arvates positiivselt või negatiivselt, vastavalt sellele hääletatakse. 4.8 Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemine Parlamentaalses riigis valib rahvas parlamenti ja presidentaalses riigis valib rahvas nii parlamenti kui presidenti. Presidentaalne: 1. Rahvas valib presidendi 2. President on valitsusjuht 3. Sõltub valitsuskoosseis presidendi valimistulemusest 4. Parlament saab umbusaldada valitsust *President nimetab ametisse peaministri Ühised: 1. Sagedased vabad valimised 2. Rahvas valib parlamendi 3. Poolpresidentaalses riigis määratakse ametisse peaminister, koos presidendiga juhib valitsust. 4. Valitsusjuht võib valitsuses muudatusi teha Parlamentaarne: 1
seaduslikuvõimu ülisust täidesaatvavõimu ees. Parlamendid võivad olla kas ühe- või kahekojalised. Igal riigil on riigipea, kes on faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlase riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhtetes välisriikidega. Valitav riigipea on president. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, mistättu riigipea on allutatud parlamendi kontrollile. Presidendile kuulub vaid esindamine rahvusvahelises suhtlemises. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim. (näiteks Prantsusmaal). Legislatiiv funktsiooni jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Aristotelese riigi käsitlus: riike võib jagada demokraatiaks(rahvas valitseb enamuse huvides) ja aristokraatiaks (väike hulk inimesi valitseb kõigi huvides). Siit on näha, et Aristoteles lähtub riigvormide käsitlemisel võimukandjate arvust. Platoni ideaalriigi käsitlus
poliitiline ülesanne on olla riigi ning rahvusliku ühtsuse sümbol, valitsuse tegevusse ta enamasti ei sekku. Lühidalt öeldes parlamentaarse riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi, ta ei pea seejuures arvestama, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad. Uue valitsuse saab riik peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Presidentaalses riigis täidab president väga palju olulisi ülesandeid: ta juhib valitsuse igapäevast tööd ning on sisuliselt peaminister. Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal
legitimeeritud. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegli kohaselt otsustab organi pädevuses olevaid küsimusi valijaskonna poolt valitud enamus. Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament, riigipea ei ole täidesaatva võimu juht, ta täidab üldjuhul üksnes esindusfunktsiooni. Presidentaalses on president nii riigipea kui valitsusjuht. Valitsus nimetab ametisse president. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühenduse, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks
Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline. Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed (Ministrid) annavad aru presidendi ees. President võib ka valitsuse liikmeid tagandada. Nt. USA, Venemaa. b) Parlamentaarses riigis: Valitsus moodustatakse riigikogu valimistel või kui avaldatakse umbusaldust. Riigipea saab teha ettepaneku moodustada valitsus. Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus
5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees. President võib valitsuse liikmeid ainuisikuliselt tagandada (nt USA, Venemaa). b) Parlamentaarses riigis moodustatakse valitsus võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena
Reimer 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees. President võib valitsuse liikmeid ainuisikuliselt tagandada (nt USA, Venemaa). b) Parlamentaarses riigis moodustatakse valitsus võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena
(Kulboki grupp) oma eelnõu maha. Järgi jäi neli varianti Loengus käsitletud lisamaterjal: Kas Eesti on demokraatlik? Dahl jaotab demokraatlikuse kaheks: i.1.a. Vana-Kreeka poliitika i.1.b. Kaasaegne poliitika Kaasaegse poliitika skeem: Demokraatia saab olla kas parlamentaarne või presidentaalne. Parlamentaarses riigis on võimusuhted järgnevad: Ja presidentaalses: (jätk põhiseaduse koostamise teemal) Arutati, kui vanalt saab inimene hääletada. Eelnõude seas jäi kõlama 18 eluaastat, mis sai ka kehtivaks. Pikk arutelu käis rahvaalgatuste osas, mis siiski jäi vastu võtmata. Arutati, kui suur peaks olema parlament(99 või 101), kui kaua on koos üks koosseis(3 või 4 aastat) ning mitme kojaline see peaks olema(kaaluti 1 või 2, korra käidi välja ka 3- kojaline variant).
otsuseid. SEADUSALGATUSÕIGUS on Eestis vastavalt põhiseaduse §103 Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmisex.See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei olex õigust eelnõud välja töödata, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda läbi vaatama. SEADLUS e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused MÄÄRUS õigus anda välja Vabariigi Valitsusel, ministritel seaduse alusel ja täitmiseks. Reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud.on normatiivse sisuga, Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. KÄSKKIRI annab välja peminister reeglina seesmiste (konkreetsete) küsimuste lahendamiseks. OTSUSED üksikakt, mille abil administr
Kahekojaline on föderatiivses riigis, kus kõrgeim riigivõim on mitme riigiorgani käes. Riigipea – kõrgema riigivõimu kandja ja riigi kõrgeim esindaja. Ainuisikuline riigipea – monarh või president. Monarhile kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või võimutäius piiratult ehk konstitutsiooniline monarhia. Parlamentaarses demokraatias valib riigipea parlament ja ta on allutatud parlamendi kontrollile. Presidentaalses on riigipeal seadusandlik ja täidesaatev võim. 4. Õigusriik 4.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost Non rex est lex, sed lex est rex. Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusjumalanna kuju sümboolika: õigusemõistmise kaalud, mõõk ja side silmil. See tähendab, et õiguskord on võrdselt kehtiv ja kohustuslik kõigile. Aristotelese arvates on konstitutsioonis kolm osa, mis peavad olema korras: avalike huvide distants, riigiametnikud ja õigusemõistmine. J
Riigipea nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed ning diplomaatilised esindajad, võtab vastu välisriikide diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepinguid, riigipeale võib kuuluda õigus kutsuda kokku parlamendi istung, samuti võib tal olla õigus parlament laiali saata ning kuulutada välja erakorralised valimised.Riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid, diplomaatilisi ja sõjaväelisi auastmeid. 41. NB! Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitevvõim. 42. Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni. 43. President võidakse valida: 1) rahva poolt: 44. a) otse 45. b) kaudselt (valijameeste kogu vahendusel) 46. 2) parlamendi poolt 9. Kohus - vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud vaidlusi, lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi
staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduse vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine, seaduse avaldamine. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse raendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Riigipea dekreediõigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalses vabariigis ja piiratud või puudub parlamentaarse vabariigi presidendil. Vastavalt põhiseaduse 109 paragrahvile on Eestis seadlus Vabariigi Presidendi seaduse jõuga normatiivakt, mida ta saab anda, kui Riigikogu ei või kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused; kui Riigikogu on kokku tulnud, siis Vabariigi President esitab seadlused Riigikogule.
lahendid) Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus, mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile. President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne Riigipea pädevus on riigiti erinev. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitev võim. Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni. Eestis on presidendi pädevuses seaduste välja kuulutamine Kohus Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus
levinud mõtteviisi jaoks tundub vabariik ainuvõimaliku riigivormina. kuigi veel 20. sajandi algul oli euroopas vaid 3 vabariiki: prantsusmaa, sveits, San Marino. Demokraatlikul vabariigil on olnud mitmesuguseid vorme. tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia. mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. esindusdemokraatial on vabariigina 2 vormi: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik. presidentaalses vabariigis valitakse riigipea ja esindusorgan(parlament) teineteisest sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees. presidendil on parlamendi seaduste suhtes suspensiivne vetoõigus. kuid presidendil ei ole õigus parlamenti laiali saata. presidentaalsüsteemi sünnimaaks on USA.
Peamine igapäeva poliitika kujundaja Vastutab parlamendi, mitte niivõrd presidendi ees · Probleem, kui peaminister erinevast parteist kui president (cohabitation) - president harilikult saadab parlamendi siis laiali (nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!
annaabi.ee 
