kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari Paula elu (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor Tirilinna lugude sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta Presidendilugusid (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka omad inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus Ühes väikses veidras linnas (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat. Luulekogu analüüs Valisin Aino Perviku luulekogu "Puusseastuja". See sisaldab luuletusi mille on ta kirjutanud
Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused on harva esinevaid juhtumeid, kus elatud aastad teksti intensiivsust mitte ei lahjenda, aga, teevad selle kraadi võrra kangemaks. Laste ja noortekirjanduse mõiste on aja jooksul muutuud, nende erinevus sõltub eelkõige kirjanikust ja teme kirjutatud teosest