Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu restoranide rohkust.Tallinna vanalinn on üks väheseid säilinud omasuguseid. Lisaks on võimalik jalutada ka kesklinna lähedal asuvas Kadriorus ning Kadrioru pargis. Seal on võimalik näha ka Eesti presidendilossi. Tallinnas leiab aset ka palju kultuurilisi üritusi nii teatrites, kinodes kui ka tänavail. Üks kuulsamaid filmiüritusi, mis Tallinnas aset leiab kannab nime PÖFF. Teatris on võimalik käia praktiliselt igal õhtul ning Tallinnas toimub ka palju kontserte. Neist kindlasti kõige kuulsam ja oodatuim on Jazzkaar. Kes soovib nautida ainult lõõgastavat puhkust, leiab selle kindlasti rohkete Tallinna spaade hulgast.
festival Tallinn Teater Treff «Ma armastasin sakslast» 2009 Ugala teatrijuhi Peeter 0 2006 Presidendilossi pidu 2006 linnugripp mobiiltelefoni 2007 Gerd Kanteri 2006 Pärnu müüb Uue Kunsti Muuseumi hoone maha
enese valitud Michele Ratsivalakale. 26. Ja 27. jaanuaril puhkesid rahutused, mille käigus põletati maha Ravalomananale kuuluv kauplus, samuti teisi kauplusi linnas. Osa süütajaid põles majadesse sisse. 31. jaanuaril teatas Rajoelina, et võtab võimu Madagaskaril enda kätte, sest president ja valitsus pole oma kohustusi täitnud. Ta kutsus rahvast meeleavaldustel näitama rahulolematust valitsuse ja presidendiga. 7. veebruaril kutsus Rajoelina rahvast protestimarsile presidendilossi ette, kuhu minna oli keelatud. Sõjavägi avas rahva pihta tule, surma sai üle 30 inimese, haavatuid oli tosinate kaupa. Kokkupõrked valitsusvägede ja ülestõusnute vahel kestsid tükk aega. 10. märtsil teatas sõjaväe juhtkond, et neil on korralagedusest kõrini ja nad annavad vaenupooltele leppimiseks 72 tundi, vastasel korral võtavad nad võimu enda kätte. Sellega lõpetas sõjavägi presidendi toetamise ja keeldus ülestõusnute vastu jõudu kasutamast. 16
„Presidendilood“ (2008) Raamat räägib president Pontuse elust, tema kohtumistest võõraste riigivalitsejatega, visiitidest võõrastele maadele ja paljust muust. President Pontus on minu meelest väga tark ja kaval ning teeb selliseid asju, mida presidendid tavaliselt ei tee. Vahva uus-aastakõne loomadele ja lindudele, autoga kihutamine jne. Aino Pervikul tuli mõte väljamõeldud presidendist lugusid kirjutada, kui ta käis oma tütre Pireti ja tema poja Pauliga Kadriorus presidendilossi juures kastaneid korjamas. KOKKUVÕTE Aino Pervik on lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Perviku tähtsaim ja põhiline osa kuulubki lastele. Perviku raamatutest on tehtud filme, nukufilme ja teatritükke (nukufilm „Kunksmoor“ 1977 „Kunksmoor ja kapten Trumm“ 1978, lavastus Vanemuises „Emmeliina“ 1974, film „Arabella mereröövli tütar“ 1983). „Paula elu“ sari (2001-2007) sai Kultuurkapitali
President ei saabu vastuvõtule üksi - teda saadavad adjutant, abid ja nõunikud. Presidendietikett President valib ise, kellega suhtleb Presidendi poole on kõige mõistlikum pöörduda adjutandi vahendusel President kõneleb esimesena või viimasena NB! Presidendile ei anta sõna! Kutsuja palub presidendil kõneleda või teatab, et kõneleb president. Vabariigi President kasutab suurt riigivappi (sama saatkondade puhul).Presidendilipp Presidendietikett Presidendilipp lehvib presidendilossi lipuvardas alati, kui president on Eestis Kui president külastab maakondi, siis heisatakse presidendilipp tema ajutisel residentsil. Sama riigivisiidi korral. Ametlike ja töövisiitide puhul heisatakse riigilipp Vabariigi Presidendi lipp on presidendilossi suursaadikute saalis, kus välisriikide suursaadikud annavad üle oma volikirjad Presidendi lipp on ka presidendi autol Presidendi marsi kasutamise kord ei ole täpselt reguleeritud Riigipitsatit haldab riigisekretär Eesti lipp 2005
kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks. Üheks selliseks kuulekaks käsutäitjaks oli Pärnust pärit arst Johhannes Vares Barbarus, kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha. 21. juunil 1940 korraldati kiire meeleavaldus, kus enamikus olid kohale sõidutatud Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad, lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga. Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941
suunama. Kõigepealt pandi kokku Eesti uue valitsuse koosseis. Zdanov esitas oma kanditaadid, kelle eesotsas oli Johannes Vares, luuletajanimega Barbarus. Riigipöördega kaasaläinuid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks. 20.juunil korrldati mõned ,,tööliste" koosolekud, kus kutsuti üles 21.juunil meeleavaldusi korraldama. Need toimusid NSVLi soomusmasinate eskordi saatel. Tallinnas toimus miiting Vabaduse väljakul, mis läks edasi Kadriorgu presidendilossi ette. Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. Raua tänaval kõlasid juba lasud. 21.juuni kinnitas Päts Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ametisse. 8. Vormiliselt oli Eesti iseseisev riik ja selle ebakoha parandamiseks oli vaja olemasolev Riigivolikogu välja vahetada. Selleks kuulutati põhisedust rikkudes välja uue Riigivolikogu valimised. Valimised määrati 14.-15, juulile ja käivitati kärarikas valimiskampaania Moskva juhtnööre täitva nn
Projekti "Rukkileib meie laual" algatas Eesti Leivaliit juba 1998.a. Igal sügisel oktoobri alguses korraldatakse kõikjal Eestimaal leivanädal, mille eesmärgiks on: · suurendada rukkileiva ja leivatoodete tarbimist, · säilitada eestlaste kultuurile omaseid toitumisviise, · kujundada ja väärtustada leiva osa eestlaste kultuuritraditsioonides. Heaks traditsiooniks on kujunenud rukkileiva õnnistamine, leivanädala alguses suure sümboolse rukkileiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid ja degusteerimised, temaatilised näitused koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ning muud üritused koolides, rahvamajades, vallavalitsustes, perearstikeskustes jm. Leivanädal lõpetatakse igal aastal traditsioonilise lõikus-tänupühadega Eesti kirikutes. Käesoleva töövihiku mõte on selles, et teha veidigi lihtsamaks leivanädala ürituste,
annaabi.ee 
