Transiitseire kõnnin iga päev ühest kohas ja püüan kinni kõik putukad,kes sellel ala mulle vastu tulevad. Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv. Arvukust muudab sisse-, väljaränne ja sündimus/suremus. Sündimus saab uurida populatsiooni kohta, isendi kohta. Sündimus on ajaühikus sündinute arv. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv Ellujäämus iseloomustatakse kõverusega. Reproduktiivne iga, kus on võimalik saada järglasi Preproduktiivne naistel enne puberteedi oiiga. Postproduktiivne iga, naistel pole võimalik enam järglasi saada, meestel on. Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emased ja isased isendid. Olulisem on emaste arv pupulatsioonis, sest see on seotud sündimusega. Iive arvukuse muutmine ajaühiku Kui populatsiooni joon jääbki K peale pidama(keskkonnakandevõime), siis saab öelda, et on stabiliseerunud populatsioon Hulgipaljunemine
46. Populatsiooni kasv Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kavab populatsioon logistiliselt. Eksponentsiaalne kasv isel organismi maksimaalset võimet oma arvukust suurendada, kui puuduvad igasugused piiravad tegurid. Logistiline kasvu korral toimub populatsiooni arukuse kasv alguses aeglaselt, seejärel kiiremini. 47. Populatsiooni struktuur: Juhuslik, ühtlane, rühmaline. Vanuseline koosseis: preproduktiivne, reproduktiivne (taastav, taastekitav), postreproduktiivne. 48. Fruktatsioonid populatsiooni arvukuse muutused. a) perioodilised: sesoonsed, paljunemine kevadeti, b) periooditud: jänesed Austraaliasse ja mardikad meile. 49. Elumus ehk ellujäämus, mingit taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite ja kõrge arvukuse toimet või pärast mingit ajavahemikku. Määratakse enamasti sugude ja vanuserühmade kaupa.
rühmadest ruumiliselt eraldunud. Populatsiooni omadused 1) bioloogilised omadused populatsioon nagu iga üksik organism kasvab, diferentseerub ja kaitseb ennast; populatsioon omab kindlat organiseerituse astet ja struktuuri, mida on võimalik kirjeldada. 2) grupilised omadused: sündimus, suremus, vanuseline struktuur. Populatsiooni vanuseline koosseis, vanusepüramiid Populatsioonis eristatakse kolm ökoloogilist vanusegruppi (perioodi):preproduktiivne, postreproduktiivne vanusegrupp, reproduktiivne (taastav, taastekitav) 1) kasvav e. invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon logistiliselt. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse biotoobi kandevõimeks. 2) normaalne e
Geneetiline polümorfism viib sageli fenotüübilise polümorfismini e. väliselt erinevate isendite kujunemiseni. Erinevatel isenditel on ka mõnevõrra erinevad nõuded keskkonnatingimuste suhtes. See teeb populatsiooni palju vastupidavamaks väliste tegurite muutustele e. populatsioon on ökoloogiliselt plastilisem. Populatsiooni vanuseline koosseis, vanusepüramiid Populatsioonis eristatakse kolm ökoloogilist vanusegruppi (perioodi): a) preproduktiivne, b) reproduktiivne (taastav, taastekitav) ja c) postreproduktiivne vanusegrupp. Erinevatel organismidel kõigub nende kolme grupi suhteline kestvus suurtes piirides. Inimesel on tänapäeval need kolm vanusegruppi enam-vähem ühepikkused, vanasti oli postreproduktiivne periood tunduvalt lühem. Populatsiooni arvukus ajas muutub seaduspäraselt. On kolm erinevat võimalust: 1) kasvav e. invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne