• Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid • Konsistentsi tagavad argumendid • Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis • Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid Põhiseaduse konformne, rahvusvahelise õiguse sõbralik, Euroopa Liidu õigusega konformne tõlgendamine PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine EL õigusega konformne tõlgendamine Põhiseaduse aluspõhimõtted Ilma aluspõhimõteteta kaotaks põhiseadus oma olemuse 1. Inimväärikus 2. Demokraatia 3. Õigusriik 4. Sotsiaalriik
Igal õigusallikal on niisiis optimaalse otsuse teoorias oma materiaalse väärtuse kohane tähendus. Iga "relevantne" põhjendus mõjub viisile, kuidas seadust tuleb lugeda. .................................................................... 2.2. R.Alexy: lingvistilised (semantilised, süntaktilised), geneetilised, süstemaatilised (konsistentsi tagavad, kontekstuaalsed, mõistelis-süstemaatilised, printsiibi-, spetsiaalsed juriidilised, prejuditsiaalsed, ajaloolised ja võrdleva õiguse (komparatiivsed) argumendid, üldised praktilised argumendid. 1) Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. a)Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate väljendite tähendusele. b)Süntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, näiteks kuidas mõista mõnda konjunktsiooni või koma. Praktiline tähendus on eelkõige 16
iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st h) Komparatiivsed argumendid siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole
põrkuvad) e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f. Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g. Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st h. Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal
iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-sth) h) Komparatiivsed argumendid-siin me viitame teiste maade sarnasteleõigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja
Siiski tuleb rõhutada süstemaatilise tõlgendamise kaanonit, mille kasutamine võimaldab näha õiguskorda tervikuna, mistõttu võib süstemaatilise tõlgendamise abil jõuda õiguskorda iseloomustatavate printsiipideni. Süstemaatiline tõlgendamine on ilmselt üks keerukamaid põhiseaduse tõlgendamise meetodeid. Siia kuuluvad nii kooskõlalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mõistelis-süstemaatilised ja printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed argumendid. Ülalnimetatud tõlgendamismeetodid realiseerivad põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ideed ning aitavad vältida vastuolusid põhiseaduse eri osade vahel. Kindlasti tuleb lisada, et süstemaatilise meetodi täielikul rakendamisel võetakse arvesse ka põhiseaduse seotust Euroopa õigusruumiga. Eesti õiguskorra printsiipide sisustamisel tuleb Eesti põhiseaduse kõrval
sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt üksikisiku enese-määramine; kaalumine kollisiooni korral jt) süstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraõiguses) Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele kohtulahenditele (meil Riigikohtu lahendid) Ajaloolised argumendid (sidusus ajalises mõõtmes) Komparatiivsed ehk võrdleva õiguse argumendid (eelkõige Euroopa õigusruumis) 56. Millised on tõlgendusargumentide allikad A. Aarnio järgi? Aarnio tõlgendusargumentide allikad: - üld- ja erialakeele semantika - süntaktika (grammatilised argumendid) - loogika - teleoloogilised otsused - väärtused ja hinnangud - analoogiaotsused 57
b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f. Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia g. Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele h. Ajaloolised – viited ajaloole i. Komparatiivsed – võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 13 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
· Nende kokkupuute korral tuleb kaaluda. Nt ajakirjandus vabadus vs isiku eraelu. Väärikus ja väljendusvabadus e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid · Analoogia või argumentum e contrario või argumentum a fortiori · §8 lg1 mis saab siis, kui vanemaid on kaks? Kui kehtib õiguslik tagajärg ühe vanema puhul, siis argumentum a fortiori seda enam kahe vanema puhul f. Prejuditsiaalsed argumendid - argumendid, mis tuginevad varasematele kohtulahenditele g. Ajaloolised argumendid - viitavad õigusinstituudi ajaloole h. Komparatiivsed argumendid võrdlevõiguslikud argumendid, heidame pilgu üle piiri, kuidas mujal on asjad tehtud a.i.4. Üldised praktilised argumendid argumendid, mille aluseks on väärtushinnangud · Aluseks on see, et me leiame, et midagi on hea.
annaabi.ee 
