ümber m (sümpaatilised, pärinevad plexus caroticus nucl gustatorius stylopharyngeus'e internusest) trummiõõne mediaalseinal plexus (maitsetundlikuse kiud; keele tagumise serva tympanicus'e. Plexus tympanicus innerveerib tagumiselt 1/3) nimetatud lihase trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta oos nucl solitarius (vistserosensoorne) lateraalküljele ja näärmetega; lõppharuks on preganglionaarseid suundub kaarjalt m parasümpaatilisi kiude sisaldav n petrosus minor, mis stylopharyngeus'e ja läbib hiatus canalis n petrosi minoris'e, sulcus n m styloglossus'e petrosi minoris'e, foramen laecerum'i ja lõpeb vahel keelejuuresse. ganglion oticum'is. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud innerveerivad gl parotidea't ja gll buccales'eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n
piriformis’e eesmisel pinnal; reie tagumise rühma lihaseid; tugevaim haru on n. ischiadicus 11) mis närv millistest põimikutest innerveerib: m. biceps brachii, m. peroneus longus m. biceps brachii - n. musculocutaneus (plexus brachialis) m. peroneus longus - n. peroneus superficialis (plexus sacralis) 12) mis liiki kiude sisaldavad ühendusharud, mis moodustavad põimikuid valged ühendusharud sisaldavad seljaaju külgsarvest alguse saanud sümpaatilisi preganglionaarseid kiude, hallid ühendusharud sisaldavad vegetatiivsetest ganglionitest algavaid postganglionaarseid kiude; põimikuid moodustavad ventraalharud (v.a. rinnanärvid) 13) plexus brachialis’e moodustumine (segmendid), milline närv innerveerib õlavarre tagumise rühma lihaseid moodustavad 5-8 kaelanärvi ja 1 rinnanärvi ventraalharud; n. radialis 14) milline närv, millisest põimikust innerveerib: m. sartorius, pöidla nahka dorsaalselt n. sartorius - n. femoralis (plexus lumbalis)
kiude. Näärmed ja silelihaskiud. Nucl. intermediolateralis radix ventralis n. spinalis r. communicans albus truncus symphaticus ülemine kaelaganglion ÜL plexus parasümp. ganglion 3. Radix parasympathica, parasümpaatiline juur: ÜVE. Pärineb III (trigeminus), VII (facialis) või IX (glossopharyngeus) närvilt. Sisaldab 18 vastavast parasümp. tuumast algavaid preganglionaarseid parasümp. kiude. Näärmed ja silelihaskiud. Peapiirkonna tähtsamad ganglionid on ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. 4.1 Ganglion ciliare III närvi (n. oculomotorius) parasümp. ganglion. Paikneb silmakoopas n. nasociliarisest allpool ja n. opticuse lat. küljel. Juured: a) Radix sensoria n. nasociliariselt (n. trigeminuse n. ophtalmicuse mediaalne haru) gangl. trigeminalest b) Radix parasympathica n. oculomotoriuselt (III) nucl
Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus See vegetatiivse närvisüsteemi osa saab alguse seljaaju ristluu (sakraal) osast, samuti ajutüve piirkonnast, kus parasümpaatilised närvid kulgevad koos III, VII, IX ja X kraniaalnärviga. Ka siin eristatakse preganglionaarseid ja postganglionaarseid närviteid. Parasümpaatilised ganglionid asuvad nende elundite läheduses, mida nad mõjutavad. Parasümpaatilise süsteemi virgatsaineks on atsetüülkoliin. Parasümpaatikuse tähtsaima osa moodustab X kraniaalnärv, uitnärv (nervus vagus). Oma teel läbi keha mõjutab uitnärv muu hulgas kõrisõlme lihaseid ja avaldab mõju südame siinussõlmele. Samuti on ta mao, soolte ja neerude tundenärviks ning mõjutab nende elundite lihaseid, mis ei allu inimese tahtele.
annaabi.ee 
