Nii varieerub ka võrdlusomadussõnade liitumismall: kirsspunane või kirsipunane. Kui laiendosaks on liitnimisõna, on moodustustüvi alati omastavas: rukkilillesinine, sibulakoorekollane. Avatud liitsõnarühma moodustavad värvinimetusi täpsustavad: hele, tume, kahvatu ja avarama seosevõimalusega täis. Omadussõna laiendosa on nimetavas: helepruun, tumepruun, kahvaturoosa, täisvalge. Omadussõnafraasi põhja laiendav määrsõna võib liituda fraasipõhjaga, nt vähekasulik, läbimärg. Prefiksilaadse modifitseeriva funktsiooniga on püsti-, puru-, padu- ja seotud tüvekujud puht ja laus: püstirumal, puruhaige, paduigav, puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega
Sõnavara täiendamise viisidest rääkides tavatsetakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine), morfoloogiliste (tuletamine, liitmine) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele tulnud sõnavaras need moodused põimuvad: uusi laensõnu kasutatakse tuletusalusena, ka struktuurivõõraid laensõnu ja isegi tsitaatsõnu liidetakse omasõnadele, jõudsalt levivad prefiksilaadse komponendiga liitsõnad ja prefiksituletised. * Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid, mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või struktuuriomasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. * Liitsõnad. Sõnaliitmine on lihtne protsess iga keelekasutaja jaoks uusi sõnu luua sobivate komponentide ja keeleomase mudeli järgi. Tekstisõnad on juhumoodustised ja enamasti kontekstisidusad, aga leksikonisõnadeks kujuneb neist vaid üks osa
annaabi.ee 
