Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast.
osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena Mereriik Ateena asus Atika maakonnas, just see linnriik jättis just kõige sügavama jälje Kreeka kultuurilukku
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed.
Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida. Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid
kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge. Spartiaatidel oli väga range sõjaväeline kasvatuslik süsteem - seitsmeaastaseks saades pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa spartiaadi elust veedeti kodust eemal - kas sõjalistes harjutustes või lahingutes. Ateenas saadeti seevastu seitsme aastased poisid kooli, kus nad õppisid muusikat, luulet, lugemist ja kirjutamist
kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine Sparta riigikord oli aristokraatlik, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises
piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond olid spartiaatide võimu all. Spartiaate oli ainult 5%, ülejäänud moodusasid orjad: perioigid, heloiidid. Ateena: Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud.Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit
suutis neil aladel tekkida nii kõrgetasemeline kultuur ehk tsivilisatsioon. Riikide valitsemises oli mitmeid erinevusi. Ateena, mis on kujunenud demokraatia suurimaks esindajaks ja eeskujuks teistele, oli väga demokraatlik riik. Seal oli tegu otsedemokraatiaga, kus kodanikud ei valinud endale esindajat, vaid käisid koos Rahvakoosolekutel ja hääletasid ise seaduste poolt. Samas Spartas oli eesotsas valitsemas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid ka preestrikohustusi ning kord oli väga range. Väga erinevad olid ka mõlema riigi arusaamad kasvatusmeetoditest ja haridusest. Kuigi mõningaid sarnasusi oli ka seal. Kõige suurem sarnasus on see, et laste haridustee algas 7. eluaastast, nagu ka enamikes tänapäeva riikide haridussüsteemides. Sarnane oli kasvatuses see, et poiste harimisele pöörati suuremat tähelepanu. Üldjuhul jäi tüdrukute kasvatamine/harimine iga pere enda kohustuseks, kodudes õpetasid neid emad, kes näitasid
Osalesid vaid valitsemises Periogid – sõja ja andamikohustus. Peamiselt olid käsitöölised ja kaupmehed (isklikult vabad ümberkaudsed elanikud (ei olnud Sparta kodanikud), kellel aga polnud poliitilise õigusi Heloodid – spartalastele kuuluvad orjad (riigiorjad), kes harisid spartiaatide põlde). 6. Kuidas toimis Sparta aristokraatlik valitsemine? Iseloomusta 1) basileuste, 2) geruusia ja 3) apella rolli. Spartas valitsesid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi, nemad langetasid kõige tähtsamad otsused. Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Neil oli suur võim ümbruskonna elanike üle, kuid Sparta kodanikke endid oli kõige vähem. geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust.
elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Sarnaselt Ateenale olid ka Spartas kodanike eelisõigusteks spartiaatide koosolekul(Ateenas rahvakoosolek) osalemine ja riigiametitesse kandideerimise võimalus. Sparta riigikorraldus oli lihtne ning selle eesotsas seisid kaks kuningat, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Kahe kuninga süsteemi kiideti juba vanal ajal selle poolest, et kui ühe kuninga võim läheb liiga suureks, saab teine teda tagasi hoida ning nii on kõrgeim võim tasakaalustatud. Muudes tegemistes juhtis riiki geruusia ehk vanemate nõukogu. Heaks jooneks Sparta riigikorralduses olid veel viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd ning vaatasid, et keegi liigselt võimu ei haaraks. Kõik seadused võeti vastu rahvakoosolekutel nii Spartas, kui Ateenas
osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Ateenas oli orjastamine keelatud. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem
riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid. Messeenia alistatud elanikest said heloodid - spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Sparta riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle v�im oli p�ritav. Nad juhtisid s�jav�ge ja t�itsid preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate n�ukogu geruusia. Igal aastal valiti k�rgemate ametnikena viis efoori. L�plikke otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Heloodid moodustasid suurema osa elanikest ja nad suhtusid spartiaatidesse vaenulikult. Et neid kuuletuma panna, pidid spartiaadid hoolitsema oma s�jalise �leoleku �le. Kasvatuss�steem oli riigi range kontrolli all ja selle peamine siht oli arendada s�jameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust
lähiümbruses Kõigil kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekutel Valitsemisvorm Riigi eesotsas 2 kuningat kelle Varasel perioodil valitses Ateenas võim oli päritav. Nad juhtisid pärilik aristrokaatia. Solon aga pani sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi aluse 594 eKr Ateena demokraatlikule etapile Rahvakoosolek Lõplikud otsused langetati Rahvakoosolek kogunes spartiaatide koosolekutel regulaarselt iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad Ametnikud Igal aastal valiti kõrgemate Ametnikud korraldasid koosolekute
maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia. Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur aga lõplikud otsused tehti kõigi spartiaatide koosolekul. · Spartiaatide seas tekkis kihistumine ja vaesemaid spartiaadidel oli oht kodanike seast välja langeda.
vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele Heloodid-Messeenia elanikud, spartiaatidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Geruusia- muid juhtimisülesandeid täitev Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste vanemate nõukogu (üle 60-aastased). osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. võimukandjate tegevust. Väga mõjukad.
kasvatati oliive ja viinamarju. Kreeklased olid ka tuntud meresõitjad kuna omal maal nad vilja kasvatada ei saanud, seetõttu ostsid nad seda egiptlastelt. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi.
annaabi.ee 
