õppimisel probleeme või ei? Mida te arvate, milliste sõnadega koos esinevad eesti keeles kõige sagedamini sõnad mees ja naine? Miks on üldse oluline kollokatsioone uurida? Semantiline võrgustik Sõnade põhitähendusi seovad kollokatsioonid ja paradigmaatilised leksikaalsed suhted (homonüümia, antonüümia, sünonüümia, polüseemia). Tähendussuhteid on F. Karlsson kirjeldanud hierarhiana ehk kahevalentsete predikaatidena, mis ühendavad kaks võrgustiku sõlme üksteisega (nt joonisel HÜPO, tähendab, et a on b hüponüüm, ATRI a on b atribuut). - Tähendusvõrgustikul on mitu n-ö sisse- ja väljapääsu. - paradigmaatilisi suhteid välj. predikaadid joonisel: HÜPO nüüm, HÜPEROnüüm, ATRIbuut, PARTonüümia, SÜNOnüümia, FUNktsioon, TOIMing, INStants e liigi esindaja, PROTOtüüp, Kolllokatsioon. Semantiline võrgustik II
Saame määratleda unaarse predikaadi „x on algarv”, mida võib tõlkida predikaatarvutuse keelde kui A(x) või ka lihtsalt kui Ax, kus x∈ N. Seda saab sõnastada: suvaliselt valitud naturaalarv on algarv. Mõnikord esitatakse nõue, et predikaadi indiviidide hulk ei tohi olla tühi. Predikaatloogikas ei tehta vahet subjektide ja predikaatide kui lauseliikmete vahel selles mõttes nagu traditsioonilises loogikas. Nii subjekte kui ka predikaate käsitletakse ühel viisil – predikaatidena. Selle mõistmiseks vaatleme eeltoodud näidet nii, et laiendame indiviidide hulga reaalarvude hulgaks ehk siis x∈ R ning tõlgime naturaalarvuks olemise unaarse predikaadi kui Nx. Meid huvitav struktuur saab uue kuju: Nx → Ax, mida võiks sõnastada: kui suvaliselt valitud reaalarv on naturaalarv, siis on see algarv. Selles näites ilmneb, et mõlemad – nii see, mida traditsioonilises loogikas peetaks subjektiks (naturaalarv),
Saame määratleda unaarse predikaadi ,,x on algarv", mida võib tõlkida predikaatarvutuse keelde kui A(x) või ka lihtsalt kui Ax, kus x N. Seda saab sõnastada: suvaliselt valitud naturaalarv on algarv. Mõnikord esitatakse nõue, et predikaadi indiviidide hulk ei tohi olla tühi. Predikaatloogikas ei tehta vahet subjektide ja predikaatide kui lauseliikmete vahel selles mõttes nagu traditsioonilises loogikas. Nii subjekte kui ka predikaate käsitletakse ühel viisil predikaatidena. Selle mõistmiseks vaatleme eeltoodud näidet nii, et laiendame indiviidide hulga reaalarvude hulgaks ehk siis x R ning tõlgime naturaalarvuks olemise unaarse predikaadi kui Nx. Meid huvitav struktuur saab uue kuju: Nx Ax, mida võiks sõnastada: kui suvaliselt valitud reaalarv on naturaalarv, siis on see algarv. Selles näites ilmneb, et mõlemad nii see, mida traditsioonilises loogikas peetaks subjektiks (naturaalarv),
annaabi.ee 
