Kolmandahüpoteesi kohaselt viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA, mis omandas võime repitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. Kui selline molekul ,,laenas" ka kapsiidivalkude geenid, siis saigi tekkida primitiivne viirus. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees seevastu oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille evolutsioon toimus paralleelselt peremeesorganismidega. -6- Bakterviirused Ühes milliliitris merevees leidub teadaolevalt umbes miljon erinevatesse liikidesse kuuluvat bakterirakku. Samas hulgas merevees erinevate viirusosakeste kontsentratsioon aga 5-25 korda kõrgem kui bakterrakkudel. Seega võime väita, et viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes
Sellisetaandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks bakteriteks. Viirused said alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Viirused on arenenud isepaljunevatest RNA molekulidest. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees aga oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille areng toimus paralleelselt peremeeorganismidega. Bakteriviirused Viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Viiruste paljunemisel eristatakse kolme faasi: 1) Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Viirus korraldab ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. 2) Rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi,
annaabi.ee 
