Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B.G Forselius Rootsi varitlane, pastori poeg; asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminar, mis pidi valmistama ette õpetajaid talurahva koolidele
See seadus jõustus 1690. Venemaa keisririigis Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu ja sellest alates nimetas Eestimaal praostid ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Konsistoorium. 1772. aastal moodustati Virumaa idaosast Alutaguse praostkond, kuhu kuulusid Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkond. 18. sajandi viimasel veerandil (pärast asehalduskorra kehtestamist 17841796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- ja Liivimaa kubermangus: · Tallinna praostkond (Toomkogudus, Keila, Jüri, Jõelähtme, Harju-Jaani, Kuusalu, Ambla, Kose kihelkond); · Paldiski 1. praostkond (Rapla, Juuru, Hageri, Nissi kihelkond); · Paldiski 2. praostkond (Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond); · Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2
tegusaimaid Joachim N: Johann Fischer Jhering KONSISTOORIU kõrgeim kiriku ÜLEM- M (Tallinnas) valitsemise organ KONSISTOORIUM (Tartus) praostkondadeks kubermang jagunes praostkondedeks kirikukihelkondadek praostkonnad kirikukihelkondadeks s jagunesid - 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. - parandati kiriku materiaalset olukorda; toetati kirikute taastamist. - parandati kirikuõpetajate haridustaset; selles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. - üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule
viimastel aastakümnetel olnud seotud (antakse ülevaade liikmeskonnast, struktuurist ja juhtimisest, erilisematest sündustest ja arengutest). Erinevate luterlikke kirikute ja ühenduste tutvustamine näitab, kuidas tänapäeva muutuvas religioosses olukorras on kirikuna toime tuldud. Teine peatükk on kogu töö kõige mahukam, koosnedes seitsmest alapeatükist. Seal tutvustatakse EELK ülesehitust ja struktuuri (vaimulikud, liikmeskond, kogudused, praostkonnad, konsistoorium, kirikukogu, põhikirjad). Lisaks arutelule nende erinevate distantside rollist, ülesannetest ja vahekorrast, esitab peatükk ka kronoloogilise ja statistilise ülevaate kiriku käekäigust aastatel 1987- 2015, toob esile mõned kiriku olulised töö- ja koostöövormid ühiskonna ja riigiga. Nõnda antakse mitmekülgne ülevaade kiriku olukorrast ja arengutest, erinevatest valdkondadest lähtuvalt. Eesmärk on sel viisil iseloomustada kiriku üldist arengut
Kirikuhierarhia: A. LM-l kindralsuperintendent(vaimulik) ja Saaremal superintendent, kelle nimetamisettepaneku tegi rüüteloknd kindralkubernerile ja Eestimaal kaotati piiskopi amet rüütelkonna soovil(sisuline juht Tallinna Toomkiriku ülempastor) B. Konsistooriumid: segavormid, kus olid lisaks pastoritele esindatud ka aadlit esindavad maanõunikud(linnades raehärrad): - Juhiks presidentist maanõunik, kelle valis rüütelkond C. Praostkonnad, mis omakorda jagunesid (kiriku) kihelkondadeks (18 saj in neid umbes 100) · Maakoguduste patronaadiõigus taastati: - Mõisnikul õigus valida pastor kui kirik oli ehitatud tema maale - Kroonumõisamaal asetseva kiriku puhul valisid kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud
annaabi.ee 
