Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas vaimulikus elus uus tõusuperiood: Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus
PIISKOP kõrgeim vaimulik KINDRALSUPER- tuntumaid / INTENDANT tegusaimaid Joachim N: Johann Fischer Jhering KONSISTOORIU kõrgeim kiriku ÜLEM- M (Tallinnas) valitsemise organ KONSISTOORIUM (Tartus) praostkondadeks kubermang jagunes praostkondedeks kirikukihelkondadek praostkonnad kirikukihelkondadeks s jagunesid - 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. - parandati kiriku materiaalset olukorda; toetati kirikute taastamist. - parandati kirikuõpetajate haridustaset; selles oli tähtis roll Tartu
linnakonsistooriumid Tallinnas ja Narvas. Liivimaa ülemkonsistooriumile olid allutatud 5 Eesti 18. sajandil alamkonsistooriumid Tartus ja Pärnus. Piiskopi institutsioon Vene ajal kaotati. Kõrgeimaks Eestimaa vaimulikuks loeti Tallinna Toomkiriku ülemõpetajat. Liivimaal oli kõrgeim provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja. Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust. Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel
22 Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena abikogudus ja 1926. aastal sai iseseisvaks.24 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik jaguneb halduspiirkondadena praostkondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maarja-Magdaleena 25 kihelkond kuulub Tartu praostkonda. Koguduse liikmete hulk on muutunud koos riigi ja ühiskonnaga, eriti nõukogude võimu aeg on inimesi kirikust kaugele peletanud. Muudatusi aitab selgitada Eesti Luterliku Kiriku koduleht: "EELK kogudused esitavad regulaarselt kord aastas arvulise ja sõnalise aruande. Peapiiskop esitab
annaabi.ee 
