Prantsusmaa põllumajandus (4)

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Prantsusmaa

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2  Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..............................................................................

Geograafia

8

doc

Prantsusmaa

Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ­ ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge ­ Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel

Geograafia

12

pdf

Hispaania

sademete hulk 500-1000 mm. Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt mägine, mille tõttu ei ole seal suuri põllumajanduslikke kasvatusi. Kesk- ja Lõuna- Hispaaniat iseloomustavad liigkuivad alad. Lõuna-Hispaaniat varitseb juba väikestviisi kõrbestumise oht, mille tõttu ei saa ka seal aktiivselt midagi kasvatada. Niisutamisega aitaks veel võib-olla midagi kasvatada. Hispaanias on intensiivne põllumajandus. See tähendab, et toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal. Sinna mahutatakse palju kapitale, kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. Spetsialiseerutakse kindlale tootmisalale. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:  tööjõu odavus   väliskapitali hoogne sissetung  välisturismist saadud ja saadav tulu

Geograafia

9

docx

Hispaania põllumajandus

Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt mägine, mille tõttu ei ole seal suuri põllumajanduslikke kasvatusi. Kesk- ja Lõuna-Hispaaniat iseloomustavad liigkuivad alad. Lõuna-Hispaaniat varitseb juba väikestviisi kõrbestumise oht, mille tõttu ei saa ka seal aktiivselt midagi kasvatada. Niisutamisega aitaks veel võib-olla midagi kasvatada. Hispaanias on intensiivne põllumajandus. See tähendab, et toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal. Sinna mahutatakse palju kapitale, kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. Spetsialiseerutakse kindlale tootmisalale. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: · tööjõu odavus · väliskapitali hoogne sissetung · välisturismist saadud ja saadav tulu · riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust

Geograafia

15

doc

Prantsusmaa

.............................................................. 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide

Geograafia

9

doc

Prantsusmaa

Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus

Geograafia

20

doc

Prantsusmaa Uurimustöö

Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja

Geograafia

19

docx

Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta

ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (4)