Eesti kirjanduse ajalugu II
Artur Adson
Ta saab tunnustuse valutumalt kätte kui Adamson, ilmselt selle pärast et ta on Siuru pundis. Ta
stiil on palju vooljoonelisem (võrukeelne). Töötab ka välja võrukeelse 20nda sajandi
standardi, toetub lapsepõlvemälestustele. Võrutraditsoonis on ta nö mallilooja, kuid eesti
kirjanduse suures plaanis hakkab ta paaris käima Marie Underiga.
Johannes Semper
· 1917 Pierrot
Poeetilise muutuse mõttes on ikkagi tähelepanuväärne Semperi luulel. Prantsusekultuuri
orientatsioon ja ülim teadlikkus sellest, mis Lääne-Euroopas toimib. Saatuslik sõprus
Varesega ja kaasaminek Nõukogude võimuga.
Väga suur luuledebüütide aeg on Siuru ajal. Siis 20ndatel aastatel käib see aga alla, tuleb
üksikuid luuletajaid, keda mainida tasub ja noore luule pilt jääb hõredaks. Pärast 30ndaid
tuleb ka uus debüütide tõus.
Vladimir (Vilmard) Adams
· Suudlus lumme (esindab kujukalt salonglikku varianti uusromantilises luules.)