Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Ermitaazis ja Veitshöchheimis, aga ka Dresdeni Zwingeris ja Würzburgis. Stiililiselt on need
aiad määratletud saksa rokokoona. Ilmnes teatud hoolimatus geomeetriliste vormide loomisel,
ebaregulaarsus planeeringus ja poolnaturalistlike struktuuride kasutamine, mis viisid järk-järgult
uude ajastusse, mille maastikuarhitektuuriliseks väljundiks oli maastikuline stiil.
Välisarhitektuuris toimus muutus vaid baroksete ja klassitsistlike elementide kergemas
kasutamises. Rokokoo oli olemuselt prantsusekeskne ning ilmnes põhiliselt sisekujunduses
(õrnad pastelsed toonid, nipsasjakeste rohkus, ornamendi toretsev ja peenutsev laad, kergem ja
elegantsem mööbel) ja maalikunstis (tugevneb meelelahutuslik kunst, portreed, galantsed peod
jne).
Saksa aiakunsti selle ajastu olulisemad rajatised:
Herrenhausen, Hannover (1665-1695), Charbonnier.
Nymphenburg, München (1715-), Domenique Girard.
Ermitage Bayreuthis. Suletud neljatiivalise ehitise lasi krahv Georg Wilhelm 18. sajandil rajada