kus see konstrueeriti? Eri koolkondade esindajad näevad õppimise situatiivsese avaldusi erinevalt: Ajaloolis-kultuuriliste tegurite rõhutamisena. Situatiivsus õppimisel ajaloolis-kultuuriliselt positsioonilt seostub Võgotski teooriaga, et õppimine on päritolult sotsiaalne ja toimub konkreetses kultuurilises keskkonnas. See, mis on õige ühel hetkel ja kohas osutub vääraks teisel ajamomendil ja kohas. Konkreetsed ideed on kasulikud teatud praktiseerivas kogukonnas, kuid osutuvad kasutuks väljaspool seda. Rõhuasetusna, et kooliõpingud erinevad tõelisest õppimisest. Tõeline õppimine sarnaneb pigem õpipoisina tegutsemisega, kus algaja võtab professionaali toel või mudelist eeskuju üha enam ja enam vastutust enda kanda kuni ta tuleb iseseisvalt toime. Nii toimub omamoodi „kultuuristamine“ (sotsialiseerimist) ehk normide, käitumiste, oskuste, veendumuste,
Strateegilist ostmist iseloomustab proaktiivsus ehk vajadus sündmusi prognoosida ja nende kulgemist ette näha. Operatiivne ostutegevus on üldjuhul reaktiivne ehk reageeriv – tegevuste keskpunktis on ostuhinnad ja ostukulud. Reaktiivset ostmist praktiseerivas ettevõttes ei soovitata üldjuhul vähendada ladustatavate toodete tarnijate arvu, sest selles nähakse võimalust tootmis- ja tarneriske paremini hallata. Proaktiivne ostutegevus põhineb aga väärtuse loomisel, sest vastu- pidi reaktiivsele tegevusele pürgitakse varude suuruse ja tarnijate arvu vähendamisele. Eriti suurt