Laura-Ly Lotamõis PRAKTILINE TÖÖ KANGASTE SIDUSTE KOHTA Praktilise töö aruanne Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt.
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS
Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi
Ehituse järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Kedratud, lõng korrutamata. Staapelkiudude st Ühekordne Pidev üksikkiud lõng (monokapron,metall filamentkiudud niit) est Kordistatud Koosneb kahest või lõng mitmest korrutamata lõngast. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. 2x korrutatud Saadud kahe lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 3x korrutatud Saadud kolme lõnga
LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6
Lühikestest STAAPELKIUDUDEST staapelkiududest kokku LÕNG keerutatud ühekordne lõng. Pikk peenike ja väikse FILAMENTKIUDUDEST tugevusega üksikniit LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe
haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine
... ähvardus? ... sõber? ... metsloom (näiteks põder)? .... kuningas? .... Inimene? Kuigi tarbija kohta on kombeks öelda, et ta on kuningas, saab teenindaja oma suhtumise, käitumise ja tööstiiliga kliendi valikut ja ka klienti ennast oluliselt mõjutada. Ei tohi unustada asjaolu, et tarbija on kuningas siis, kui ta oskab kuninglikult käituda. Teenindusprotsessi juhiks on klient, teenindaja on saatja, juhendaja, abistaja Kuninglik käitumine eeldab tarbijalt teenindajast lugu pidamist ja temaga arvestamist. Teenindaja omakorda püüab teha kõik, et tarbija soov saaks täidetud ja lisab sellele omalt poolt soojust ja tähelepanu. Seega võime öelda, et tarbija on KUNINGAS vaid siis, kui Kliendil on alati õigus .... mõelda, arvata, aru teenindaja saab teda abistada KUNINGANNANA
elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. 6 5. Betti Alveri looming. 1 luuletus peast. Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kir
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud ho
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik......................................................................
tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ·
kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine. Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Tuglas oli noorte kirjanike juht, nõuandja ja juhendaja. Ka oli ta pidevalt kohal Eesti nn vaimupealinnas Tartus. Ta oli paljude tähtsate kirjandusseltside asutaja ja põhiliige. Rahva valgustaja ja uute ideedega väljaastuja. Sidus erinevaid kultuurivaldkondi ja oli ühiskondlikult aktiivne. 7. Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" (liikmed, eesmärgid, iseloomulikku, võrdlus ,,Noor-Eestiga", saavutused) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka
Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid........................................................................4 1.1 Kindad rahvatraditsioonis....................
Gloria Koger, Kaia Lambing, Kersti Kais Kangaste organoleptiline analüüs Õppeaines: Tekstiilimaterjalide testimine Rõiva- ja tekstiili instituut Õpperühm: TD31 Juhendaja: lektor Diana Tuulik Esitamiskuupäev:...................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL..
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
1 2 Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- 3 ja teadustööde seisukohad on viidatud. 4 Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö 5 on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. 6 Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel 7 eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks
LABORI ARUANNE Kangaste kaubanduslikud nimetused PRAKTILINE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliala teaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Kanga nimetus [1] Näidis Kirjeldus [2] Kasutus [2] Hanejalaruut Sujuv kahetooniline Algselt mantlite,
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
lõikes tehtavad eelarvelised kulutused (toitlustamine, majutamine, laagri personali palk, transpordi-, remondikulud ja kommunaalmaksud). 10. Laagri tegevuse lõpetamise kord 10.1. Laagri tegevuse lõpetab ..................... juhatus. 10.2. Laagri tegevuse lõpetamisest teatab .............................. juhatus Haridus- ja Teadusministeeriumile. 20 Näidis TAOTLUS NOORTELAAGRILE TEGEVUSLOA VÄLJASTAMISEKS Palun väljastada tegevusluba ............................................ (noortelaagri omaniku nimi) noortelaagrile ....................................................... (noortelaagri nimi). Lisan järgmised dokumendid: 1) noortelaagri põhimäärus; 2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja kirjalik nõusolek
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord............................................................................
,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks." Müts peos, ema kootud hall kalevine pikk palitu seljas, mille hõlmad nagu seelikusabad astumist takistasid, ronis Indrek mööda kitsast puutreppi üles. See kõik oli hoopis teisiti, kui ta oli väljas seistes endale kujutlenud. Liiga harilik, liiga igapäevane! Oli ainult üks asi, mis teda huvitas, liiatigi veel sedavõrt, et ta jäi isegi keset treppi seisatama. Ja ta oleks ehk kauemgi seisnud, kui ta poleks kuulnud ülal ukseavamist ja toatuhvlite põrandal lohistamist. Jah, muidu ta oleks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
9.3.2.2.2 Valitseja ehk ülemus 150 9.3.2.2.3 Ametnik 150 9.3.4 Juht ja juhtimine teabeettevõttes 150 9.3.5 Teabeettevõtte tüübid 152 LISAD Lisa 1 Töökorralduse reeglid 153 Lisa 2 Tööjaotusmaatriksi näidis 159 SISSEJUHATUS Kursuse ,,Juhtimise alused" peaeesmärk on tutvustada kaasaegse juhtimisteooriat ja selle praktilise rakendamise küsimusi. Juhtimise aluste õppeaine peab üliõpilastele tagama: - juhtimismõtte arengu ajaloo ja põhiliste juhtimiskoolkondade kriitilise analüüsimise vilumuste väljakujunemise ning teoreetiliste seisukohtade juhtimispraktikaga kõrvutamise oskuse;
piirpind. Metallisulami ehitus on keerukam puhta metalli ehitusest ja sõltub sellest, kuidas omavahel kristalliseerumisel sulamit moodustavad komponendid. Sulami komponendid võivad omavahel reageerida, moodustades keemilisi ühendeid , või vastastikku üksteises lahustuda, moodustades tardlahuseid. Kui keemilist reaktsiooni ega lahustuvust ei esine, võib struktuur koosneda üksikute komponentide mehaanilisest segust. Ehk siis kokkuvõtteks metallisulami faasid on tardlahused, keemilised ühendid või mehaanilised segud. Faasid metalseis sulameis: a)Tardlahused (,,) Tardlahused metalseis sulameis on, kas asendustardlahused või sisendustardlahused. Tardlahusteks nim. sulaolekust moodustunud faase, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallvõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallvõresse. Tardlahuste korral metalseis sulameis, mille