3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda. Praktikandi kaasaegne juhendamine, see on protsess, kus osaleb terve meeskond, mis tähendab järk järguline töötaja kaasamine uuel praktikakohal. Esimene etapp: see on õendusjuht, meeskond ja töökoht. Samuti osakonna õendusjuht selgitab struktuuri ja tutvustab praktika ja töökeskkonda. Töökeskkonda kuulub: töökoht, tööriietuse vahetamise koht, puhkeruum jne. Teine epapp: õendusjuht tutvustab praktikanti mentorile, kes instrueerib, juhendab praktikaprotsessi. On oluline selgitada ka, et mitte ainult töötada kiiresti ja täpselt vaid ka plaanerida oma tööprotsessi koostöös mentoriga. Praktikale saabudes tutvub praktikant LTKH kohustuslike juhendite ja kordadega. Praktikant esitab kehtivat tervisetõendi ning õppepraktika päeviku praktika juhendajale. Tutvustab praktika algul õppepraktika juhendajale praktika üldväljundeid ja individuaalseid õppepraktika eesmärke. Järgib
2008/09. õppeaasta kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetud vastsetest gümnaasiu- milõpetajatest (7715 õppurit) jätkas 73% õpinguid ülikoolides ja 24% rakenduskõrgkoolides. Kui paljud Eesti üliõpilased välismaal õpivad? Ühte konkreetset numbrit ei saa öelda, sest seda statistikat kokku ei koguta. Näiteks Erasmus programmiga läks 2003/2004 õppeaastal välismaale 305 tudengit. 2008/2009 õa oli see arv 551 + 208 praktikanti ning 2009/2010 õa 728 õppijat ning 194 praktikanti. Tihtipeale ei tea noored veel kõrgkooli jõudnuna, kas valitud eriala on kõige südamelähedasem ja kas sellele erialale soovitakse tööle minna. Seda arvestavad ka väliskõrgkoolid, kes tavaliselt esmakursuslasi vahetustudengiteks ei võta. Stipendiume ja programme on rohkem vanemate kursuste tudengitele.Õppimine välismaal avardab inimest vaimselt ning annab kindlasti oluliselt paremad teadmised ja arusaamise
lahendamine. Eesmärkidest tuleneb praktikandi roll ja tema aktiivsus ning osalemine iseenda õppimise suunamises. Õppepraktika ajal on praktikandil vaja teha koostööd nii juhendaja kui ka kaasõppijatega. Koostöö võimalikkuse märab ära mõlemapoolne suhtlemisvalmidus: informatsiooni vastuvõtmine, vahendamine ja omandamine. Koostöös rõhutakse dialoogi tähtsust, mõjutamist ja mõistmist. Juhendaja peab oskama praktikanti küsimuste kaudu mõtlema panna. Oluline lisaks heale aine ja probleemi hindamisele tunda ka suhtluspartnerit. Koostegutsemine, üksteise mõistmise ja toetusega kaasneb vastutus, mis võib tähendada nii väljaspoolt antud kohustust toimida mingil viisil, kus inimene kardab saada karistatud, kui ka sisemist veendumis ja usku, et nii tuleb toimida. Oluline anda praktikandile võimalus iseseisvalt tegutseda, suhelda ja mõelda. Juhendaja ülesanne on tunnetuslikus õppeprotsessis
piisavalt hea turundus on teinud Sibulateest ühe eeskujuvääriva koostööprojekti. 5 3. PRAKTIKAKORRALDUS 3.1. Praktikandi vastuvõtmine ja temasse suhtumine Praktikant võeti praktikakohas väga soojalt vastu. Kõik töötajad olid väga sõbralikud ning rõõmsameelsed, alati valmis küsimustele vastama ning abistama probleemi lahendamisel. Praktikanti suhtuti kui turismiasjalisse, kuulates ära tema arvamused ja nägemused seoses käsitletava teemaga 3.2. Tööpäeva kirjeldus 3.2.1. Alatskivi lossi klienditeekonna kaardistamine, kodulehekülg Antud praktikapäev toimus 8. aprillil, hommikupoole Tartus DMC South-Estonia kontoris ning alates kella 14.00 Alatskivil. Tööpäev kestis kokku seitse tundi. Töö käigus toimus Alatskivi lossi klienditeekonna kaardistamine ning Alatskivi lossi,
kisselliga; jõhvikavaht; riisipuding kisselliga; ahjubanaanid vaniljekastmes. 1.3 Kokkuvõttev analüüs Minu poolt ettevõttes sooritatud praktika kohta tahan öelda, et praktika periood oli minu jaoks väga huvitav ja mitmekesine. Kõige põnevam oli minu jaoks laeval praktikal olemise juures see, et töös ei tekkinud rutiini ega tüdimust. Koguaeg sai juurde uusi kogemusi nii teadmises kui praktikas. Kollektiiv kellega koos töötasin oli äärmiselt sõbralik ja abivalmis. Ka praktikanti suhtuti kui töötajasse. Töö mis mulle anti oli jõukohane. Mind juhendati piisavalt, et saaksin oma töö ülesannetega hakkama. Praktikal olles õppisin juurde roogade väljastamist ja toidukontrolli teostamist, toiduainete kaalumist jne. Kindlasti aitavad mind saadud teadmised edaspidistes õpingutes. Ma ei leia, et saadud töö ülesannetest oleks miski mulle üle jõu käinud. Kõik oma õpingute jooksul omandatud teadmised said ära kasutatud ning
5 1.2 Ettevõtte ajalugu OÜ XXXX alustas raamatupidamisteenuste pakkumisega 19.04.2005 aastal. Algselt tegutses ettevõttes raamatupidamisteenuste pakkumisega ainult juhatuse liige ja firma asutaja, 2006 2007 aastal liitus firmaga veel kaks raamatupidajat, kes on siiani ettevõttes tööl. Seega firmas kaadrivoolavust ei esine. Samuti on ettevõttes sooritanud oma praktikaid 5 praktikanti. Ettevõte osutab teenuseid väga erinevatele firmadele näiteks: toitlustus , hambaravi, takso, aiandus- ja õmblusteenuseid pakkuvatele firmadele. Klientideks on näiteks: Pitsameistrid OÜ, Elkdata OÜ, Timbermeister OÜ jne. Hetkel on ca 50 püsiklienti, kuid osale nendest firmadest tehakse raamatupidamist ainult kord aastas, näiteks majandusaasta aruandeid. 2 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR JA KASUTATAV RAAMATUPIDAMISPROGRAMM
Mida ma siis pärast teistele viskan?Ma olen nii närvis. Praktikant : Loodan ,et leiate oma lilled üles.Aga ma arvan,et peaksite mu kodust lahkuma. Abielunaine : Oi,tõesti või?Ma otsin siis oma lilli mujalt.Ma siis tõttan.(läheb uksest välja) Praktikant : Imelik.Mis see nupp teeb?(vajutab kollasele nupule.Sisse tuleb ajaloolane) Vahur Made : Neptuunus oli merede valitseja...(jääb mõtlema)Aa...ja tooga tähendas roomlaste pidulikku rõivast.(vaatab jahmunult praktikanti)Teie küll roomlanna pole. Praktikant : Mina pole jah.Kus te siia satusite? Vahur Made : Ma jalutasin ja mõtisklesin Rooma ajaloost.Ma olen ju ajaloolane.Kas te teate,kes on veinivalmistamise kaitsja? Praktikant(jääb mõtlema) : Ei tule meelde küll , aga õhtu on juba hilja peale läinud. Vahur Made : Vabandust!Ma olen ju teie majas.Palun väga vabandust.(lahkub) Praktikant : Oi jummel küll.(vajutab jälle rohelist nuppu.Sisse tulevad DoodleJumpi fännajad)
Häbisse küll ei jäänud, sest paarimees aitas alati välja. 3. Eneseanalüüs (hinnang toimetulekule, uutele kogemustele) 9 Esimestel praktikanädalatel tundus, et koolis õpitud erialased teadmised on ununenud. Aja möödudes teadmised meenusid erialajuhendajate abiga ning mind hinnati väga heaks praktikandiks, abijuhendaja lausus, et pole viimas 5 aasta jooksul nii heade teadmistega praktikanti näinud. Kogemused olid esmaste laotoimingute tegemisel lausa ,,roostes,, terminalitööliste juhendamisel, muutusid tegevused julgustavalt ruttu ning anti isegi nõu kuidas antud töökorraldust saaks kiiremin sooritada. Nt: saatelehtede kiireim vormistamine. Praktika lõpuks õppisin selgeks ka virnastajaga sõitmise- ei ole sellega sõitmine nii raske midagi. Töö, mis oli seotud arvutiga- saatelehtede vormistamine, veoringide koostamine,
.......................................2 2.4. Tööohutus ja töötervishoiu küsimuste lahendamine...........................................2 2.5. Erialase väljaõppe korraldamine.........................................................................3 2.6. Kvaliteediküsimuste lahendamine......................................................................3 2.7. Varustamine ja toodangu realiseerimine.............................................................3 3. PRAKTIKANTI TEGEVUS ......................................................................................4 4. PRAKTIKANDI HINNANG HINNANG PRAKTIKA KOHTA...............................5 4.1.Koolipoolne korraldus..........................................................................................5 4.2. Ettevõttepoolne korraldus....................................................................................5 4.3. Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele...............................
keskuses viibivate noortega, on noori väga lihtne kõikidesse tegevustesse kaasata. Ka noored tunnevad end töötajate ümber vabalt ning julgevad tänu sellele julgelt ideid välja käija, töötajad innustavad neid alati positiivselt. 7) Noorte suhtlemine omavahel. Noored suhtlevad keskuses pigem omavanustega ehk gruppidena. 8) Noorte suhtlemine täiskasvanutega. Noored suhtlevad täiskasvanutega Valga noortekeskuses aktiivselt, julgelt ja viisakalt. Ja mind kui praktikanti ootasid nad väga, esitasid palju kõsimusi, hõlpsalt otsisid kontakti. 9) Kehakeele kasutamisest. Üldiselt väga kehakeelt ei kasutata. Küll aga tehti kehakeele abil ennast arusaadavaks teisest rahvusest noortele. 10) Tervitamine ja tähelepanu köitmine. Valga noortekeskuses tervitatakse noori vabas vormis. Tavaliselt ütleb noorsootöötaja ,,Tsau" ning noor vastab samaga. Saabudes vesteldakse ka igapäeva teemadel, uuritakse mis uut on
religioon või usutunnistus, puue, seksuaalne orientatsioon, vanus. Igasugune ahistamine ja seksuaalne ahistamine on keelatud. Ahistamine on inimese eneseväärikust riivav käitumine, mis on seotud eespool loetletud diskrimineerimise põhjustega. Seksuaalse ahistamise all mõeldakse seksuaalse varjundiga käitumist, mis haavab teise inimese eneseväärikust. Tööandja ei tohi diskrimineerida: töövõtjat; tööotsijat; praktikanti ega praktikakoha otsijat; isikut, kes on tööandja käsutuses ning viibib tööandja juures selleks, et teha tööd või kelle tööjõudu kasutatakse rentimise või laenutamise korras. Erikohtlemine on lubatud, kui see on sobiv ja vajalik seaduses ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, näiteks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks. Palgatingimuste ja töölepingu tingimuste puhul ei ole erikohtlemine lubatud. Kui töötaja tunneb, et teda on
konkureerivates asutustes. A. leidis pärast praktikaperioodi lõppemist, et talle makstud töötasu on võrreldes kohustuste hulgaga liiga väike. A. pöördus kohtusse ning palus tunnistada praktikaleping töölepinguks ning talle välja mõista töötasu vähemalt juristi abi tasu ulatuses (1100 eurot kuus). Kuidas vaidlus lahendada? 11 Õiguslik probleem: Praktikanti A nõue: 1. Tunnistada praktikaleping töölepinguks. 2. Välja mõista Justiitsministeeriumilt töötasu juristi abi ulatuses (1100 eurot) Õiguslik analüüs: TLS § 1 lg 1,2 ja 4. praktikalepinguid võib sõlmida. VÕS ei keela - lepinguvabadus. - kutsehariduse raames on olemas regulatsioon, muidu seadused üldiselt praktikalepinguid ei reguleeri. Praktikalepingud on kolmepoolsed: Kaasuse puhul - ne znaju.
annaabi.ee 
