Ülaosas harunenud. Maa-alune osa Tugev paksenenud peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne-Siberis, Levik ja ohtrus Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja- Ameerikas.Eestis hajusalt. Kasvab enamasti prahipaikades, elamute ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes Kasvukoht tingimustes sagedamini lamminiidul, metsaservades, mererannikul. Kõigile loomadele mürgine. Õisi tolmeldavad Koht ökosüsteemis putukad saavad nektarit. Õitel võib näha ka neist toituvaid putukaid, siklasi.
ja põiehaiguste puhul. Naistepuna ürdist valmistatakse kuivainena pisikutevastast ravimit imaniini, mida tarvitatakse II ja III astme põletuste, haavandite, paisete, rinnanibude lõhenemise, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning põsekoopapõletiku ravimisel erimenetluse järgi valmistatult loputise või salvina. 2.4.6. Teekummel (Matricaria recutita) Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikades jne. Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50 cm kõrge. Keelõied on valged, 6-9 mm pikad, 2,5-3 mm laiad, pikemad kui üldkate. Vili seemnis, 1-2 mm pikk, lendkarvadeta. Õitseb maist septembrini. Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud flores Chamomillae mitte üle 2 cm pika varrega. Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja
* Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat, mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine. * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu. * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul, võivad kasvada 4-5 m kõrguseks puuks ja moodustada isegi hõredaid metsi, selline mets aga ei anna varju, sest saksauulide lehed on täiesti redutseerunud, puu on kõva, upub vees ja puruneb löögist
Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) [ratsemósa] Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt teritunud lehetippudega, lühirootsulised, jämesaagja servaga, pealt mattrohelised, alt heledamad, varapuhkevad. Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, V.
puuna haljastuses või paiguti metsistunult (peamiselt Lääne-Eestis ja -saartel) ka looduses. Lepib tugeva varjuga. · viljadest valmistatakse marmelaadi, keedist, siirupit, veini jm 35. Punane leeder (Sambucus racemosa) ja perekond lumimari (Symphoricarpos) Sambucus racemosa - Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne LõunaEuroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Kesk- Euroopa. Eestis naturaliseerunud. Punane leeder on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud.
Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. Sordid: 'Alba'; 'Albopunctata'; 'Albovariegata';'Aurea';'Dwarf Form' 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Tsoon IV. 1596. Tunnused: Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt teritunud lehetippudega, lühirootsulised, jämesaagja servaga, pealt mattrohelised, alt heledamad, varapuhkevad.
annaabi.ee 
