LEIVANUGA : Leiva, saia ja muude pagari- ja kondiitritoodete lõikamiseks LIHANUGA: Jäiga teraga nahastamiseks ja konditustamiseks TOMATINUGA Sakilise teraga nuga sobib nii lauanoaks kui ka tomatite ja samalaadsete pehmete, tihke koorega köögiviljade lõikamiseks. KAUNISTUSNUGA Köögi-ja puuviljadest saab selle noa abil teha spiraale. PRAEKAHVEL On suur, pika varrega kahvel, mida tarvitatakse praeliha tõstmisel, keeramisel ja tükeldamisel. JUUSTUNUGA Juust ei kleepu tera külge. Kahearuslise teraga on kerge juustuviilu tõsta. VÕINUGA Laia noalabaga on mugav määrida võid või muid määrdeaineid leivale, saiale. KALAPIIK Sellga kja kinni hoides on mugav kala puhastada, fileerida KANNELEERIMISNUGA Sellega on mugav teha kaunistusi köö- ja puuviljadest PARIISIKARTULIRAUD Sellega saab kartulist voolida pariisikartuleid TAIGNALÕIKUR
leivapuruga keedisega 3 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine seened sealiha veiseliha makaronid kala kana Roa vorm pirukas praad kotletid vormiroog ahjuroog hautis Pearoa nimetus Seenepirukas Praeliha Kotletid Makaronivorm Pikkpoiss Kanaraguu Lisandid puljong Keedukartul, hautatud porgandi- herne Muna-sibula sulavõi, praekaste, leib köögiviljad, leib segu, külm kaste puder, kurgisalat tomatisalat Järelroog magus sai piimakissell ananassi viilud pannkoogid kaneelirull mustsõstra
Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla). Samas kui ma jõuan koju siis söön ma palju suppi või makarone (278 kcal). Halb harjumus on see, et ma söön päevasel ajal palju magusat. Päeval peaksin sööma koolitoitu, mitte aga magusat. Õhtul söön kartuliputru (166 kcal) koos hakklihasoustiga (200 kcal) + praeliha ( 270 kcal) ja joon kõrvale piima (104 kcal). Mina arvan, et ma söön õhtuti tervislikult. Minu halb harjumus on see, et ma näksin enne õhtusööki niikaua kuni mul on kõht täis. Peale õhtusööki söön rummikooke (23 kcal) ja joon jõhvikateed. Söön enne lõunasööki ja õhtusööki vahel kõhu täis. Tegelikult ei tohiks süüa enne lõunasööki ja enne õhtusööki. Ma ei pea kinni taldrikureeglist, minu taldrikul ei ole salatit, köögivilju ega kala
6. kuidas saadakse valge valgus?punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla ehk violetne. Kui aga tahaksime segada valget värvi nõus, siis tuleks panna1 osa punast, 4,6 osa rohelist ja 0,06 osa sinist värvi. 7. Mis on infravalgus- Nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus.Kuivatab(pesu, värvid, puuviljad), küpsetab ja keedab (praeliha, koogid, supp jm), võimaldab pimedas näha, laserside, soojusravi, mõned loomad näevad saaki infravalguses, infrapunaastronoomia võimaldab uurida tähti. Ultravalgus- Nähtamatu, kuid väga lühikese (ultravioletne) lainepikkusega kiirgus, mis jääb nähtava valguse spektriosa ette. Seda tekitavad tähed, keevitamisel kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, Päikesekiirgus. Fotokeemiline (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogiline toime (päevitamine, D2
Enne seda tuleb puuviljad pesta, puhastada ning kuivatada. Õunad ja pirnid peab koorima, eemaldama südamed, lõikama tükkideks ja balanseerima - muidu muutub nende värv pruunikaks ning ebameeldivaks. Tooreid puuvilju võib külmutada ka lihtsalt paari supilusikatäie suhkruga segatult. Toores liha - Võib külmutada kuni 1,5 kg tükkidena kuid parem on säilitada väiksemaid portsjoneid, sest nii on külmumisaeg lühem. Külmutamiseks sobivad ka nitslid, praeliha, lihakuubikud ning toored grillvorstid. Toores linnuliha - Tuleb enne külmutamist küpsetamiseks või keetmiseks ette valmistada. Metsloomaliha - Võib külmutada tervelt või tükeldatuna. Siseelundid - Külmuta eraldi. Kala - Külmuta ainult värsket ja puhastatut. Pagaritooted ja valmisroad - Koogid ja leib-sai tuleks tükeldada või viilutada. Valmisroad jahutada ja külmutada portsjonitena spetsiaalsetes sügavkülmiku karpides.
50 g sulatatud võid 3-4 muna u 1/2 klaasi riivsaia õli praadimiseks paneerimiseks riivsaia 1 munavalge Kartulid peenestada riivides või läbi pressi surudes, lisada või, munad, maitseained ja umbes 1/2 klaasi riivsaia. Reguleerida tainast riivsaiaga, see peab olema pehme, kuid vormitav. Vormida pöidlapikkused silindrid, veeretada riivsaias või enne klopitud munavalges ja seejärel riivsaias. Praadida rohkes tulises õlis kuldkollaseks Sobib väga hästi praeliha kõrvale! Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomati kurgisalat Klassikaline eestipärane salat, mis sobib mitmesuguste roogade lisandiks. Hapukoorekastme kogus sõltub sellest, kui hapukoorene salat Sulle meeldib. Kogus : neljale Koostis: 200 g tomatit g värsket kurki g sibulapealseid värsket tilli Hapukoorekaste: - 2 dl hapukoort soola suhkrut musta pipart Valmistamine:
Teisipäev Õhtu: kala kombineeritud salatiga, 1 tükk röstsaia, Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee greipfruut Laupäev Lõuna: 2 muna, tomatid, kohv Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või Õhtu: praeliha, tomat, kurk, lehtsalat, oliivid, kohv Kolmapäev tee Hommikusöök : 1 greipfruut, 12 muna, must kohv või tee Lõuna: puuviljasalat nii palju, kui süüa jaksad Lõuna: 2 muna, spinat, kohv Õhtu: suur praad, seller, kurk, tomatid, kohv Pühapäev Õhtu: lambaliha, seller, kurk, tomatid, tee
SUUPISTED/EELROAD Küüslaugu leivad Pelmeenid kastmega (praetud) Friikartulid ketsupiga Juustukangid Marineeritud kurk Omlett singiga Pannkook kanaga Pannkook krevettidega SALATID Kodujuustu-lõhe salat Singi pastasalat Kanasalat Caesari saalt kanaga Caesari salat lõhega Krevetisalat Värske salat SUPID Kana-klimbisupp Juurviljasupp Lõhesupp Sampinjoni-kreemsupp Spargli-kreemsupp PRAED 6 Kõrtsipraad (praeliha, muna, praesibul, küüslaugu kartul, salat) Praetud haugifilee valge veini kastmes Koorene lõhefilee Koorene veisefilee Sealiha ananassi ja sinihallitusjuustuga Sea sisefilee majoneesi-brändikastmes Täidetud sealihatasku küüslaugu-juustu täidisega Siga teki all (seakaelakarbonaad, tomat, seened, sibul, juust, majonees) Grill-liha tomati-basiiliku marinaadis Tavaline karbonaad Krõbe juustusnitsel Grillitud kanafilee Kanafilee virsiku-juustu kattega Mandli kana
Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. LINNAELANIKU PEATOIDUS. LEIB, LIHA, KALA Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha. Toore liha kõrval tuli ette veel selliseid kaubaartikleid nagu sink, suitsuvorst, keel, seakülg, kuivataud liha, soolaliha, kuivatatud keel, (sea)pekk ja praeliha. Keskajal ei lastud loomast ühtki osa raisku minna, ära tarvitati ka sisikond, veri, sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast
OR:Juhtkontrolliuuring Toitumise ja kõhunäärmevähi seos Praetud või röstitud liha tarvitamine vähemalt kord nädalas juhtude ja kontrollide seas. Oslenud rühmadest oli kõhunäärmevähihaigeid kokku 96, kellest tarvitasid liha 53 ja 43 ei tarvitanud liha. Mittehaigete rühm oli suurem, seal oli lihatarbijaid 53 ja mittelihatarbijaid 85 Ligikaudne suhteline risk arvestatakse järgmiselt OR= juhud(53/43)/ kontrollid(53/85) =1,98. (ekspositsiooniga e sõid praeliha/eksponeerimata e. ei söönud praeliha tihedalt) Seega on nendel, kes sõid kord nädalas praetud või röstitud liha, umbes 2 korda suurem risk haigestuda kõhunäärmevähki. RR: Kohortuuring Toitumise ja kõhunäärmevähi seos Praetud või röstitud liha tarvitamine vähemalt kord nädalas ja vastavalt kõhunäärmevähi saamine tulevikus. Osalenud rühmadest sai kõhunäärmevähi kokku 96, kellest tarvitasid liha 53 ja 43 ei tarvitanud liha. Mittehaigetest
Haki sibul peeneks ja kuumuta võiga läbipaistvaks, lisa maks ja neerud, suurenda veidi kuumust ning prae segades pruunikaks. Aja koor keedunõus tuliseks, lisa lusikatäite kaupa sulatatud juust, lase pidevalt segades täielikult sulada. Pudenda juurde leemekuubik, lisa vürtsid ja vajadusel veidi vett. Kalla sibula-maksa- neerusegu kastmesse, lase keema tõusta ja siis väikesel tulel 30-40 minuti haududa. Maitsesta lõplikult. Metsseapraad 1,5 kg metssea praeliha 100 g peekonit 2 sibulat 1 sl õli soola ja purustatud musta pipart 3 dl vett + 1 lihaleemekuubik 3 dl kuiva punast veini Kastmeks: 5 sl tomatipüreed 1 dl hapukoort Marinaad: 0,5 l keefirit või petti 6 kadakamarja 6 tera musta pipart 2 loorberilehte 0,5 tl rosmariini Sega uhmris purustatud loorber, kadakamarjad ja pipraterad peenestatud rosmariiniga. Hõõru liha pind seguga tugevasti sisse, pane kitsasse kõrgesse anumasse, kalla keefiriga üle ja lase külmas
Soolale järgnes teisena imporditavusest oli heeringas ning Liivimaale transporditi ka kuivatatud turska. Heeringas oli üheks nõutavamaks lihtrahva peolaual. 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha. Toore liha kõrval tuli ette veel selliseid kaubaartikleid nagu sink, suitsuvorst, keel, seakülg, kuivataud liha, soolaliha, kuivatatud keel, (sea)pekk ja praeliha. Keskajal ei lastud loomast ühtki osa raisku minna, ära tarvitati ka sisikond, veri, sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast
Sellele määritakse või, salatilehele asetatakse peale katteained ja kaunistatakse. 8. Kuidas valmistatakse võileivatorte? Sai või leib immutatakse puljongiga, valmistatakse mass mis pannakse kihtide vahele. Ühesõnaga leib, mass, leib, mass jne. 9. Kuidas valmistatakse kuumi võileibu? Leiva või saia peale pannakse katte ja see puistatakse üle juustuga ja pannakse ahju 200kraadi juures või mikrolaineahju. Kattena võib kasutada keedu- ja praeliha, keetetud köögivilju, kotlette jne, sidumiseks sobib hapukoor. 10. Kuidas valmistatakse magusaid võileibu? Aluseks sobivad leiva- ja saialiigid, magudsad küpsised, keeksi- ja biskviidiviilud. Kattex sobivad magusad kohupiimamassid, toorjuust, sokolaadi- ning pähklikreemid jne. Valmistatakse nagu soolaseid väikesi võileibu. 11. Mis on hot-dog? Sarvekujuline sai mis lõigatakse pooleks, selle vahele pannakse kuum vorstike, vürtsikaste, vahel ka salat või hiinakapsa leht. 12
tundi. Siis segati soojas vees lahustatud leivajuuretis taigna hulka ja jäeti käärima. Kui tainas oli kenasti käärinud ja parasjagu hapu, lisati maitse järgi soola ja köömneid, sõtkuti hästi läbi ning küpsetati. Kalaleib Hiiumaal tehti ka kalaleiba. Selleks pandi leivapätsi vormimisel pätsi sisse soolatud räime ja küpsetati koos leivaga. Seda kalaleiba söödi soojalt, eriti hästi maitses see koduõlle juurde. Lihaleib Lihaleiva tegemiseks võeti kas suitsu- või praeliha tükke ja pandi need leivapätsi vormimisel pätsi sisse, siis küpsetati. Lihaleiba söödi välitöödel. Kartulileib Kehval rukkiaastal tehti õige tihti ka kartulileiba. Selleks valati leivakünasse soovitav hulk keeva vett ja klopiti puumõlaga hulka nii palju rukkijahu, et sai paras paks tainas. Sellele riputati paks kord kuiva rukkijahu, kaeti mõne puhta rätiku või linaga ning kaanega ja asetati leivaküna soemüüri äärde päevaks sooja. Nüüd kooriti vajalik hulk
kokku 10 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 viiner kg 0.005 0.005 0.050 0.050 2 poolsuitsuvorst kg 0.010 2 0.010 0.102 0.100 3 keedusink kg 0.010 2 0.010 0.102 0.100 4 praeliha marineeritud kurk kg 0.013 20 0.010 0.125 0.100 5 (vedelikuta) kg 0.011 5 0.010 0.105 0.100 6 mugulsibul kg 0.018 16 0.015 0.179 0.150 7 tomatipasta kg 0.015 0.015 0.150 0.150 8 vesi l 0.150 0.150 1.500 1.500 9 toiduõli kg 0.001 0.001 0.010 0.010
hindamismeetodid. Degusteerimiseks võetakse mitmelt lihakehalt ühest ja sellestsamast kohast lihaproovid (iga tükk umbes 1 kg). Hindamiseks sobib kõige paremini seljaosa tükk 6...8 roide vahel. Liha koos pindmise rasvaga keedetakse vees (noorveiste liha 1,5 tundi). Vett võetakse massi järgi kaks korda rohkem kui liha. 20 minutit enne keetmise lõppu lisatakse vee massist 1% soola. Pärast keetmist tõstetakse liha veest välja ning jahutatakse 30oC-ni, puljong 50oC-ni. Praeliha hindamiseks võetakse selja pikimast lihasest tükk 10...13. roide vahelt või landelt ning enne praadimist eemaldatakse lihase sidekoeline ümbris. Liha lõigatakse risti kiudu 1,5 cm paksusteks tükkideks ja praetakse ühesuguses kuumuses kuni prae valmimiseni. Maitseainetest lisatakse ainult soola. Degusteeritakse kuumalt või külmalt. Liha iga omadus saab tavaliselt maksimaalselt 5 punkti. Igale degustaatorile lõigatakse umbes 30 g liha. Eri
Degusteerimiseks võetakse mitmelt lihakehalt ühest ja sellestsamast kohast lihaproovid (iga tükk umbes 1 kg). Hindamiseks sobib kõige paremini seljaosa tükk 6...8 roide vahel. Liha koos pindmise rasvaga keedetakse vees (noorveiste liha 1,5 tundi). Vett võetakse massi järgi kaks korda rohkem kui liha. 20 minutit enne keetmise lõppu lisatakse vee massist 1% soola. Pärast keetmist tõstetakse liha veest välja ning jahutatakse 30oC-ni, puljong 50oC-ni. Praeliha hindamiseks võetakse selja pikimast lihasest tükk 10...13. roide vahelt või landelt ning enne praadimist eemaldatakse lihase sidekoeline ümbris. Liha lõigatakse risti kiudu 1,5 cm paksusteks tükkideks ja praetakse ühesuguses kuumuses kuni prae valmimiseni. Maitseainetest lisatakse ainult soola. Degusteeritakse kuumalt või külmalt. Liha iga omadus saab tavaliselt maksimaalselt 5 punkti. Igale degustaatorile lõigatakse umbes 30 g liha
Degusteerimiseks võetakse mitmelt lihakehalt ühest ja sellestsamast kohast lihaproovid (iga tükk umbes 1 kg). Hindamiseks sobib kõige paremini seljaosa tükk 6...8 roide vahel. Liha koos pindmise rasvaga keedetakse vees (noorveiste liha 1,5 tundi). Vett võetakse massi järgi kaks korda rohkem kui liha. 20 minutit enne keetmise lõppu lisatakse vee massist 1% soola. Pärast keetmist tõstetakse liha veest välja ning jahutatakse 30oC-ni, puljong 50oC-ni. Praeliha hindamiseks võetakse selja pikimast lihasest tükk 10...13. roide vahelt või landelt ning enne praadimist eemaldatakse lihase sidekoeline ümbris. Liha lõigatakse risti kiudu 1,5 cm paksusteks tükkideks ja praetakse ühesuguses kuumuses kuni prae valmimiseni. Maitseainetest lisatakse ainult soola. Degusteeritakse kuumalt või külmalt. Liha iga omadus saab tavaliselt maksimaalselt 5 punkti. Igale degustaatorile lõigatakse umbes 30 g liha. Eri lihaproovide degusteerimise vahepeal
lõhnadegustaatorid püüavad just haistmismeelt lõhnu analüüsima sundida). Haistmine on tundlik teatud molekulkaaluga ainete vabade molekulide suhtes. Enamus neist on orgaanilise päritoluga ning rasvades lahustuvad. Spetsiifilised lõhnad (näiteks kohvilõhn, higilõhn, © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 25 sigaretisuitsu lõhn, praeliha lõhn) koosnevad sadade üksiklõhnade segust, kuid on äratuntavad tervikuna ega avalda üksikkomponente. Samas on äsjanimetatud nelja lõhna üheaegsel esinemisel kõik neli omavahel eristatavad. Haistmis- ehk olfaktoorsed rakud paiknevad nina limaskesta ripsepiteelis ning haistmine tekib lõhnaaine molekulide kiirel möödalennul neist retseptoreist. Lõhnade tajumine seisneb eri lõhnarakkude info sünteesimisel ruumiliselt
annaabi.ee 
