Jakob Kõrv
ebakindlal ja eesti keele kõlale ja (praegusele) grammatikale mitte
vastavas vormis, nt olivipuud, advokat, prohvessor, politika (aga kõne all
olevas teoses ka: "poliitika").
Siinkirjutaja üks lemmikuid on kirjapilt: sõnad mul, sul, tal on vanas
kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis
kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas.
Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam,
naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb
kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav
kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte
niivõrd ettekirjutatud reeglitest, kui keeletajust ning -tundest.
Grammatikareeglitega vägistamata esinevad (pealtnäha) suvaliselt
mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja
"häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle
6
annaabi.ee 
