3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62 Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta. Kui talus on loomi, mida antud aastal ei müüda, tuleb arvestada pikema
aastad Lüpsilehmade arv aastast 1991 2002 Need andmed on võetud Jõudluskontrolli Keskuse aastakokkuvõtetest 31. detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega. Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti. 7 2.2 Tootmise suund ja mahud
annaabi.ee 
