, sündmuse B tõenäosus. P(B)=70/136. N2: (J.Gurski). Partiis on kokku N detaili, millest M tükki on praakdetailid.Partiist võetaksejuhuslikult n detaili, leida tõenäosus, et võetute hulgas on m praakdetaili. n Võrdvõimalike sündmuste arv n detaili võtmiseks on C N . Sündmus A on m praakdetaili esinemine võetud n detaili hulgas. m Et kogu praakdetailide arv on M, siis m praakdetaili võtmiseks on CM võimalust. n detaili hulgas oleva n-m korras detali tuleb võtta N-M korras detaili hulgast, selleks on olemas C Nn --mM . Seega sündmuse A toimumise soodsate elementaarsündmuste arv on C Nn --mM (sõltumatud sündmused) Edasi ise...... · Kui sündmuse A toimumisel toimub ka sündmus B, siis ütleme, et sündmus B järeldub sündmusest A AB (P(A)P(B))
n katsete arv k toimunud sündmuste arv p sündmuse toimumise tõenäosus q = 1 p sündmuse mittetoimumise tõenäosus Excelis [ BINOMDIST(k,n,p,0/1)] -Viimane arv 0 või 1 näitab kumulatiivsust kas täpselt P(X=k) või P(Xk) = F(k) ehk jaotusfunktsiooni väärtus, viimasel juhul 1 Binoomjaotus on enim esinev diskreetse juhusliku suuruse jaotus. Seda kasutatakse seoses kindlate tulemustega katsetega, näiteks: Kasvama minevate taimede arv; Praakdetailide arv; Garantiiperioodil üles ütlevate televiisorite arv. n ei saa olla suur Juhusliku suuruse väärtuse saavutamise tõenäosust leidmata saab teada kõige tõenäolisema sündmuse toimumiste arvu m0: Keskväärtus ja dispersioon EX=n*p DX=n*p*q 10. Poisson'i jaotus, - Poisson'i jaotus on diskreetse juhusliku suuruse jaotus, mille jaotustabel defineeritakse valemiga np= Poisson'i jaotust peetakse binoomjaotuse erijuhuks
annaabi.ee 
