· Lääneriikide jõuetus. Jean-Paul Sartre · Tankide kasutamine meeleavaldajate Albert Camus vastu. Samuel Beckett Poola 1956 · Kommunismivastasus. · NLKP XX kongress. George Orwell · Boleslaw Bieruti surm. · Seksuaalne vabanemine. · Rahutused Poznanis. · Uueks kommunistide liidriks Wladislaw Alfred Kinsey Gomulka. Ungari ülestõus 1956 · Oktoobris Poola toetusmeeleavaldus. · Imre Nagy valitsus. · Novembris suruti vastupanu täielikult maha. · Tagajärjed: Tuhanded hukkunud Ligi 200 000 põgenikku. Suessi kriis 1956 · Gamal Abdel Nasser. · Juulis kanali riigistamine. · Lahingutegevus oktoobris-novembris. · ÜRO vahendatud vaherahu.
vägivaldselt kukutada ning samuti pidid ameeriklased ära viima oma raketid Türgist. 1953. aastal suri Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei pikaajaline juht, Jossif Stalin. See tõi endaga kaasa suure ebastabiilsuste laine Nõukogude mõjusfääri kuuluvais Euroopa riikides. Paljud rahvad proovisid saavutada iseseisvust, kuid enamustel juhtudel suruti sellised katsed Nõukogude juhtkonna poolt vägivaldselt maha. Tänavalahingud toimusid mitmetes linnades (Ida- Berliinis, Poznanis, Budapestis), kuid vast kõige dramaatilisem olukord kujunes Ungaris, kus kokkupõrked vältasid paar kuud ning hukkus tuhandeid inimesi. 60ndate aastate lõpus toimus sarnane ülestõus ka Tsehhoslovakkias (nn Praha kevad) ning ka seal saadeti kohale sõjavägi, kes ülestõusjad kiiresti maha surusid ning sotsialismimeelse valitsuse võimule aitasid. 1950. - 1960. aastate kriisid ja sõjad maailmas võib peaaegu eranditult kirjutada kestva külma sõja arvele
Juba pikka aega suurenenud rahulolematud viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. Aastal vastuhakuga. Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki. See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola: 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSVL tegi ettevalmistusi sõjaväeliseks sekkumiseks. Poolas tekitas see veel rohkem meeleavaldusi. Avaldati toetust Gomulkale. Hrustsov otsustas siiski leppida Gomulkat tõusuga Poola etteotsa. Ungari: Ungari ülestõus 1956
Üks tõsisem relvakokkupõrge toimub siiski Tsehhoslovakkia KP Keskkomitee hoone juures. 21.aug- 20.okt saab Nõukogude poolel surma 11 ja vigastada 87 sõdurit, õnnetustes hukkub 85 sõdurit. Tsehhoslovakkia poolel saab 21.aug 17.dets. surma 94 ja vigastada 345 inimest. Nõukogude väed jäävad Tsehhoslovakkia territooriumile, ülejäänud lahkuvad oktoobri lõpul. Poola 1956 juunis algasid Poolas ulatsuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meelevaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel olid Poola kommunistid sunnitud järeleandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Stalini ajal vangis istunud W. Gomulka. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi sissetungiks. Poola vastas sellele hiiglaslike meeleavaldustega, kus avaldati toetust Gomulkale
Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N.Hrushsov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Tagajärg: NSVL poolt algasid sõjalised ettevalmistused sõjaliseks interventsiooniks, kuid Poolakad vastasid sellele meeleavaldustega ning Poolakate meelekindlusest kohutatud Hrustshov taandus ning leppis Wladislaw Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Ungari kriis-1956 a. Okt
altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö. Orel kuulub Euroopa 200 parima hulka ning sellel võib esitada muusikat renessansist 21. sajandi loominguni. Praeguseks oreli peremeheks on pilt 12
hakkas hoopis NL läbi Lublini Komitee. Potsdami konverentsi järel liigub terve riik 300-500 kilomeetrit läände, ehk siis suured piirimuutused. 47' saab valimistulemuste võltsimisega pukki Poola Stalin, ehk Bierut. Kodanlikud poliitikud vahistatakse. 48' kommunistid ja sotsialistid Ühendatud Töölispartei. 49' armee tasalülitamine. 53' Krakowi näidisportsessist saab aluse kirikuvastane võitlus 55' Varssavi pakt NATO-ga võistlemiseks. 56' Massilised ülestõusud NL-i vastu Poznanis. Poola kevad 56' oktroobris: puhastused parteis ja valitsuses, kollektiviseeritud põllumajandusettevõtted likvideeritakse, moodustatakse töölisnõukogud. 57' Gomulka valitsusvõit ja stalinistide tasalülitamine. USA majandusabi. Algas Stalini kordasaadetud kuritegude avaldamine. NL kitsendab taas vabadusi, aga Poola saab teostada suhteliselt sõltumatut sise- ja majanduspoliitikat. 70' Gomulka astub tagasi. Gierek uus parteijuht. 71' alandatakse toiduainete hindu, palju tõstetakse,