· Saksamaa pidi loovutama piirialad ning riigi territoorium vähenes 1/8 võrra. · Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 kilomeetri ulatuses demilitariseerima (Saksamaa ei tohtinud omada kindlustusi, relvastust jm, ega teostada sõjalisi operatsioone) · Saksamaa piirialad jagunesid järgmiselt: Prantsusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja Malmedy, Tsehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznai, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzest nn Poola koridori. · Gdask (Danzig) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu halduse all. · Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse, liideti 1923. Leeduga. · Schleswigi (Taanile), Ülem-Sileesia (Poolale, kuigi 60% pooldas liitumist Saksamaaga) ja Ida- Preisimaa lõunaosa (Poolale) riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. · Saarimaa läks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse.
liitlastega. Tingimused · Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa piirialad jagunesid järgmiselt: Pransusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja Malmedy, Tsehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznai, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzetist nn Poola koridori. Gdask (Danzig) kuulutati vabalinnaks. Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse ja liideti 1923. Leeduga. Schleswigi, Ülem-Sileesia ja Ida-Preisimaa lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse.
1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H. Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt Robert Natus (1890-1950) 1907-14 ja 1918 Riia Polütehniline Instituut 1924 esimene Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala lõpetaja Avas Tallinnas oma büroo 1939 läks Poznai Ehitused Põhja-Saksa tellisekspressionismi mõjulised – EKA maja (J. Koorti laternahoidjad), elamu Pärnu mnt ja Roosikrantsi nurgal; Nõmme linnaosa korrastamise kava, projekteeris heimatstiilis maju Ekspressionism ja traditsionalism 1920ndate arhitektuuris Stiililiselt oli 1920.ndate arhitektuur traditsionalistlik. Tulid Riias õppinud arhitektid, ja tõid traditsionalismi. See on Eesti kohalik variant Saksa 20.sajandi alguse Heimatschutzi
annaabi.ee 
