Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik. Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline. Poulatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ning on võimelised saama omavahel paljunemisvõimelisi järglasi. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus koos elavate populatsioonide kogu. Ökosüsteem - Samal alal ja ajal elavate organismide vastastikud suhted ning koos eluta keskkonnaga moodustuv tervik
Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne > rakuline > koeline > organid ja organsüsteemid > organism > rahvastik (poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e.
annaabi.ee 
