potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. elektriline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega Pinge tähis= U U=q1(potentsiaal) - q2(potentsiaal) Pinge on elektrivälja kahe punkti potsentsiaalide vahe. Näitab kui suure töö teeb elektriväli laengu liigutamisel Elektromotoor- jõud on maksimaalne pinge Tähis: E Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu VAJALIKUD VALEMID = = = W / q p = Ed E- elektriväli, d- vahemaa U = 1 - 2 A= q x U A- töö ÜLESANDED 1.Kui palju tööd teeb elektriväli laengu 2 µC ümberpaigutamisel punktist, mille potentsiaal on -100 V, punkti, mille
ajala 500-650 kcal. 17. Kuidas leitakse ööpäevane energiavajadus? Põhiainevahtusele kuluvale energiale lisaks arvestatakse füüsilise ja vaimse tööga kuluv energia (kehalise aktiivsuse koefitsent e KAK). Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Q=PAV+KAK 3 18. EKG registreerimise põhilülitused? Lülitus on kehapunkt, kuhu asetatakse elektrood elktriliste potsentsiaalide registreerimiseks. Sõltuvalt elektroodide omavahelisest ühendusest eristatakse polaarseid ja unipolaarseid lülitusi. Unipolaases lülituses registr elektrilises potents-d keha pannale asetataud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse (0-potentsiaali) eketroodi vahel. Unipolaarsed jäsemelülitused... 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames?
annaabi.ee 
