jõududest. Sõltub pinna karedusest,materjalist . µ=a/g ; Valemid p=m(g-v2/r) a=v2/r =F/S 1N/m*m = E* (suhteline pikenemine) E elastsusjõumoodul Töö ja Energia Töö Keha poolt läbitud teepikkuse ja nihke sihiline jõu komponendi korrutis. A= F*s 1J on töö, mida teeb 1N suurune jõud liigutades keha 1m. Elastsusjõu töö Võimsus Näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. N=A/t ; N=Fv Kineetiline energia Liikuv keha energia. Ek=mv2/2 Potsensiaalne energia Keha võib, aga ei pruugi teha tööd.Ep=mgh Energia- Keha või kehade võime teha tööd. Energia jäävuse seadus Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.E=const Perioodilised liikumised Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. fii =l/r Radiaan Üks radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrne
Üks suurimaid jalalaba tüüpvigastusi on hallux valgus ld k. ehk maakeeli kukekannus, kus suur varvas pöördub järsult sisse ja pöiakont on sageli paistes ja valulik. Kui selline olukord juba tekib, on sageli ainus pääsetee kirurgiline sekkumine. Viimased näited iseloomustavad pikaajalisi tekkepõhjuseid põlve-, puusa- ning jalalabade venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka
annaabi.ee 
