ühiskonna juhtimise kord. Linnriik- riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevadest küladest koos põllumaaga. Tsivilisatsiooni teke Mesopotaamias Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim sumeri linnadest oli Uruk. Linnriigid ja ühiskond Linnadest kujunesid esimesed riigid (linnriigid). Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati astmiktempel ehk tsikuraat. Sumerite ühiskond oli hierarhiline: 1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5. Orjad Uri linn
sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest tööriistu ning võtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas. Euroopa seadusandlust on mõjutanud Hamurabi seadustekogu. Seadustekogu hõlmas enamikku eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kõikidesse tähtsamatesse linnadesse olid püstitatud tulbad nende seadustega. Karistuste määramisel kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte. Mesopotaamia teaduses oli põhirõhk praktiliste tarvilike teadmiste ja oskuste kogumitel. Suhteliselt kõrgel tasemel oli matemaatika
rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine. Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, kanalite ja tammide võrk. Umbes samal ajal võeti kasutusele ka keraamika ja metallurgia, valmistati vasest ja pronksist tööriistu. Nad püstitasid monumentaalseid ehitisi, kasutades materjalina glasuuritud tellis. Sumerid leiutasid ratta ja vankri. Ratas leidi rakendust nii vedrudel kui ka potikedrana keraamikas. Arheoloogiliste leidude põhjal on tuntud kedrakeraamika, skulptuur ja mosaiik. Meisterliku teostuse poolest paistavad silma kuld,- hõbe-,vask-, ja pronksesemed, hinnalisemad nõud olid kaetud emailiga. Kuna sumeritel olid avatud võimalustega linnriigid kauplesid nad Egiptuse, Väike-Aasia ja Indiaga. Sumerite loodud on maailma vanim teada olev savitahvlitele kohane kiri- kiilkiri. Sealt ka kooliõpetuse alged, oma aja kohta olid kõgel tasemel matemaatika,
· Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused
annaabi.ee 
