ainete nimekirja oma tugeva narkootilise toime tõttu (sõltuvust tekitavad), nt. amfetamiin, metamfetamiin jt. [2] Lisaks kuuluvad amiinide hulka ka antidepressandid (nortriptüliin, lofepramiin, imipramiin jt). [18] Dieeditooted; nt. jõutreeninguga tegelevate inimeste hulgas 4 kultuslikku imagot omav efedriin, mida on kasutatud ka traditsioonilistes külmetusevastastes ravimites. [19] Amiine on kasutatud ka koht-tuimestuse tegemiseks ning näiteks potentsiravimis Viagara. [20] Muid kasutusalasid Amiine kasutatakse ka kummi tootmise protsessis vulkaniseerimise (kõvendamise) kiirendamiseks. Varasemalt on kasutatud N-nitrosoamiine, millel on kõrged terviseriskid, nüüd katsetatakse ka nn ohutute amiinidega (näiteks sulfiidamiinidega). [21] Nii primaarsed-, sekundaarsed kui ka tertsiaarsed amiinid võivad kuuluda näiteks juuksevärvide koostisesse. Üldiselt amiinid inimesele juuksevärvide, kosmeetika
võivad pärit olla isegi keskajast. Selle kalme põhjal selgeid järeldusi teha ei saa. Ka Eestist on leitud viikingite aardeid, kokku u 5000 araabia münti. Seliseid münte hakkab meil ilmnema 9. – 10. saj. Hõbeaarded kujutavad endast ülejääki kaubanduses. Eestlased pakkusid nt kopranahku. Viikingiaegsetes linnustes on päris palju kopraluid, kopranahk oli Araabias eriti kõrges hinnas, andis sooja ja pidas vett. Müüdi ka nn kopramääret, mis pidi olema oluline komponent potentsiravimis. Äri võis käia ka teiste kaupadega. Turul liikusid ka orjad ja orjatarid, mees 300 g hõbedat, naine 200 g hõbedat, idamaades mees 1000 g hõbedat, naine 6000 g hõbedat. Üheks oluliseks tegevuseks Eestis oli ka vahenduskaubandus. Ühele naaberalale müüdi kaupa, saadi midagi vastu, see omakorda müüdi teistele naabritele, kuna hinnad olid erinevad, võeti head vahekasu. Kusagil 10. saj lõpus hakkasid araabia mündid taanduma ja ilmusid Lääne - Euroopa vormitud mündid
annaabi.ee 
