.2)Siirdeprotsessi kestvus pöördenurga muutus põhjustab tajuri elektrilise takistuse muutumise.Kuna Ts ei tohi olla ple normi.peab olema nõutaval tasemel3)ülereageerimimise praktikas on sobivam saada väljundsignaal pinge muutusena, siis lülitatakse kasutamise eesmärk on siirdeaja vähendamine.Kasutatakse ka veel teisigi takistustajur mõõteahelasse enamasti potentsiomeetrina. Sel juhul nimetatakse kvaliteedi näitajaid.nt sumbuvus.Võndete arv siirdeaja vältel. tajurit potentsiomeetertajuriks. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi . funktsioon R= x=Rx x kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Potensiomeeterlülitus(skeem) .
Kahepositsiooniline andur siirdub ühest seisundist teise sisendsignaali väärtusel a. Takistusandurid. Takistusandur on mõõtemuundur, mis muundab nihke või pöördenurga muutuse elektritakistuse muutuseks. Takistusandur koosneb püsitakistist ja sellel libisevast kontaktist (liugurist), mille asendi muutumisel muutub tema ja püsitakisti otspunktide vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas