1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid. Katseseadme ja töö käigu ülevaatlik kirjeldus: Termopaari taatlemine viiakse läbi tema poolt arendatava termoelektromotoorjõu võrdlemisel kontrolltermopaari termoelektromotoorjõuga. Termoelektromotoorjõu mõõtmiseks kasutatak- se elektroonilist potensiomeetrit, vabade otste temperatuuri mõõtmiseks aga tavalist elavhõbe- dat sisaldavat termomeetrit. Elektriahju temperatuur antakse ette reguleeritava elektronregu- laatori abil. Antud laboratoorse töö käigus sooritasime viis katset, mille käigus muutsime ahju temperatuuri 50 kraadi kaupa. Iga mõõtmise käigus panime kirja üheaegselt vastavad potensiomeetri näidud. Kasutades juhendis olevaid gradueerimistabeleid ning arvestades termopaaride vabade otste
Poteniomeetri põhi komponendid on liugrada ja sellel liikuv liugur. Liugrada koosneb tavaliseltkil- või traattakistitest. Potensiomeetritel on kolm klemmi: toitepinge 5V, maandus ja sigaan. Liugur on ühendatud mõõdetava detailiga ja koos selle asendi muutmisega muutub ka signaalpinge 0...5V. Potensiomeetri töötamise eelduseks on häireteta toitepinge ja maandus.Potensiomeetri tüüpiliseks rikkeks on liugraja kulumisest tingitud pingesignaali katkstused. Kontrollimiseks tuleb keerata potensiomeetrit aeglaselt ühest äärmisest asendist teise.jälgides samaaegselt otsiloskoobiga pingemuutust.Pingesignaal peab olema puhas(ilma värelemiseta)ja uutuma sujuvalt vastavalt liuguri asendile.Lisaks tuleb kontrollida veel potensiomeetrite äärmiste asendite pinget. NB!Mõnedel potensiomeetritel on reguleeritav ka mõõtekava detaili ja potensiomeetri omavaheline asendi(näiteks gaasiklapi potensiomeetril!) Iduktiivandur
annaabi.ee 
