peituva energia seisukohalt - need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad. Punktlaengul või elektrilaenguga kehal on elektriväljas asendi- ehk potensiaalne energiaga, mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha. Punktlaengu (laenguga keha) potensiaalse energia suurus sõltub tema asukohast elektriväljas ja laengust. Suurust, mis iseloomustab elektriväljas asuva punktlaengu (laenguga keha) potensiaalset energiat, nim. elektrivälja potensiaaliks. Wp Wp (fii) = ----- või (fii) = ----- q Q kus fii (V) - elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal; Wp (J) - elektrivälja vaadeldavas punktis asuva punktlaengu potensiaalne energia; q (C) või Q (C) - elektrivälja vaadeldavas punktis asuva punktlaengu või elektrilaenguga keha suurus. Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal näitab, kui suur on selles punktis asuva ühikulise suurusega (=1C) pos. punktlaengu või
pöördvõrdeline laengute kauguse ruuduga. 2. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: Q=Q1=Q2=Q3=... Q=Q1+Q2+Q3+... U=U1+U2+U3+..
1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvusega kondensaator, c)suuremahtuvusega kondensaator. Igat kondensaatorit
Oletame, et homogeensesse elektrivälja on asetatud POS laeng q. Elektrivälja tugevus sound on POS plaadiltA, NEG paalileB. Sellele laengule mõjub jõud F=qE,kuna E=F/q. Laengu ümberpaikemisel tehtud töö oleks: A=Fs cos ehk same A=qEs cos. Järelikult A=qEd. Seega: töö laengute ümberreastamisel ühest punktis teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. Potensiaal ja potensiaalide vahe Välja potensiaaliks nim suurust, mida mõõdetakse POS laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega. WAT???????????? Potensiaali suurust tähistatakse tähega . POS laetud kega elektrivälja potensiaalid on POS’d, NEG-NEG. Välja kahe punkti potensiaalide vahet nim välja pingeks nende punktide vahel. Praktilises elektrotehnikas võetakse potensiaalo nullpunktiks Maa pinna mistahes punkt. Tehtavat tööd saab määrarta valemiga A=qU
suurt rahulolematust. Motiveerivad tegurid on: tunnustus, vastutus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise. Vastutus ja saavutus on seotud töö enesega, need olenevad töö sisust. Tunnustus ja ametialase tõusu võimalus muudab töö kindlamaks. Herzbergi kahe teguri mudel toob esile erinevuse inimest mõjutavate tegurite vahel: Hooldavad tegurid on küll vajalikud kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks, väljendades jõupingutuste paranemise võimet. Kui inimene saab suurema vastutuse või tunnustuse on nad tugevalt motiveeritud. Sisemised tegurid lähtuvad tööst enesest: need on seotud: tegutsemisõigustega, enesemääramisõigustega, tööelu kvaliteediga. Juht ei tohi ka ära unustada hooldavaid tegureid. Herzbergi teooria kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme puhul. Alderferi E-R-G mudel lk 51
enamasti väliskeskkonnaga ja ei lähtu inimesest. Neid nim. ka hügieenilisteks teguriteks. need tegurid on: töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitika, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide ja teiste töötajatega, staatus. Motiveerivad tegurid on ametikesksed. Motiveerivad tunnused on tunnustus, vastutus, saavutamine ja töö ise. Hooldvad tegurid on küll vajalikud, kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks. 10. Adamsi õigluse teooria. Sisendiks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töö tasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge lõppmõju võib olla nii füüsiline kui ka psühholoogiline, sisemine kui ka välimine. Sisemine f
otsustamisõigusega) töötingimused Enesearendamise võimalust pakkuv töö Kontrolli ulatus Huvipakkuv töö Inimestevahelisedd suhted tunnustus töökultuur Juhtimise kvaliteet Kui välised tegurid on puudu on rahulolematus, need on primaarsed vajadused. Sisemised tegurite puudumine põhjustavad samuti rahulolematust, need on inimese tegutsemise potensiaaliks. Mudel kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme valgekaraede puhul. Puudused- ei ole universaalselt kehtiv. Hügieenitegurid võivad mõnd inimest motiveerida ja sisemise motivatsiooni tegurid mõjuda hoolena Herzbergi järgi motiveerimisel peab arvestama 1. Peab eemaldama rahulolematuse ja 2. Peab aitama leida rahulolu. 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste Vroom kui võrdsuse Adams teooria puhul? ADAMS alahüvitus
Nii on mõnel inimesel palju täpsem mälu kui teisel, kolmandal hea tähelepanu, kellelgi hämmastav keskendusmisvõime, mõni aga on hoopiski ,,närvipundar". Psüühilisteks omadusteks on näiteks võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Psüühlised omadused on harilikult omavahel seotud kindlal, seaduspärasel viisil ja on isiksuse struktuuri keskseteks elementideks. Nad on teatud potensiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist, üht või teist reageerimisviisi. 9. Eksperiment ehk katse on olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid. Eksperimendi meetodi jõud avaneb paljude eksperimentide süsteemses kasutamises, mis võimaldavad järk-järgult avada huvipakkuva psüühikanähtuse või
häälitsused, vahelesegamised ja vaikus jne. Kogu kõne dünaamika ja fraseerimine kõneleb millestki. Mõned koreograafi kasutavad kõnet, häält ja teksti otseselt (naermine, hingamine jne.), teised "tõlgivad" selle kehakeelde, mõned loovad kõne DÜNAAMILISTE KVALITEETIDE põhjal koreograafia -sammud, ruumis liikumine). Mõned võimendavad midagi, teised abstraheerivad. Koreograafid ejaoks on see SOTSIAALNE MATERJAL suureks potensiaaliks. Vaatajatele ja kriitikutele on see aga "töö lugemise" aluseks ja "sõnastikuks". BODILY CO-ORDINATION Keha kordinatsioon seisneb selles, kuidas käed-jalad, torso ja pea koos funktsioneerivad. Ekspressionistlikus tantsus dikteeris "hing" kehale, mida teha. Keha tsenter oli väljenduse keskuseks. Isolatsioon tekib siis, kui üks kehaosa liigub iseseivalt sellest, mida ülejäänud keha teeb (või ei tee). Jazztantsus on rohkelt isolatsiooni kasutatud.
annaabi.ee 
