Peamiselt tuleb Savigny idealism välja aga tema keelekasutusest ja ideedest, mis on äärmiselt sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga. Oluline on seda vaja tähele panna just seetõttu, et kuivõrd postmodernistlikku ajastusse saavutamisega on õiguse metadoloogias ja filosoofias toimunud niivõrd suured muutused, on kohatu võrralda Savigny' teoseid kaasaegsete autoritega õiguse metadoloogia alal. Seetõttu
puhtus. Materiaalne heaolu jääb skaala viimasesse kolmandikku. Skaala lõppu jääb põnev elu, pääsemine ja igavene elu. Rahvusvahelistumise põlvkonnale on tähtsad tervis ja pere turvalisus, samuti õnnelikkus, sisemine tasakaal, küps armastus. Tõusnud on hinnang materiaalsele heaolule ja mõnusale elule. Vähem, kui varasemad põlvkonnad väärtustab rahvusvahelistumise sugupõlv tööd ja elutarkust, seega ilmneb tendents postmodernistlikele väärtustele. Samuti väärtustatakse ilu, lugupidamist ja tunnustust teiste poolt. Tuleviku põlvkonnas tugevneb juba eelmises põlvkonnas ilmnema hakanud tendents postmodernistlikele väärtustele. Kõrgemalt kui kõigis vanemates põlvkondades väärtustatakse tõelist sõprust, õnnelikkust, vaba aega, mõnusat elu ja materiaalset heaolu. Kõrgelt hinnatakse ka pere turvalisust. Eneseaustuse väärtus on tõusnud. Väärtustatakse kõrgemalt põnevat elu
Ei puudu ka vähene eksperimentaalsus ja erotism, lõõmav leek Hana ja Kipi vahel ning keelatud armastus Katharina ja Almasy elus. Tehnoloogilisus lööb välja just sõjategevuse ja ametite vallas, nagu lennukid, relvad, lõhkeained ja demineerijad. Kuid globaliseerumine mängib olulist rolli kõrbes kui eikellegimaal, kus inimestel pole vaja rahvust ega määratlevaid nimesid. Sellise teose puhul võib kindlalt väita, et fiktiivsus viitab selgelt postmodernistlikele tunnustele. Postkolonialistliku joonena saab välja tuua koha raamatust, kus Indiast pärit demineeria süüdistas patsienti oma kodumaa usu ja kultuuri rüvetamises, ent ka Nagasaki ning Hiroshima katastroofides. Lisaks heidetakse valgust Inglise kolooniates elavate inimeste suhtumisele läänemaailma vastu. 4. Tööleht „Inglise patsient“ Tegelane Tuum Pealisülesanne Tsitaadid
Samuti, et lugeja võib aktiivselt osaleda mingis teksti loomise protsessis. Neid uusi võimalusi on ka kirjandusteoste loomisel ära kasutatud. Michael Joyice ,,The Afternoon" koosneb 500 tekstilõigust ja umb. 1000 lingist, jutt isast kes otsib oma kadunud poega. Lugejal on võimalik koostada see lugu nagu ta ise tahab, koostada erinevaid lugusid ja ka erinevalt lõpetada. Palju viiteid on ka James Joyice tekstidele, viitab postmodernistlikele tekstidele. Viib tagasi küsimusele: tõlgendamine, tähendus, lugeja ja autori roll. Iga kord, kui me otsustame kuidas mingit konteksti mõista, lisame me selle automaatselt tekstile. Saussure: tähistaja, tähistatav mis on omavahel konventsiooniga seotud. Jacques Derrida: ,,tähendus on lõputus libisemises" ...tekst ja kontekst jätkuvad koguaeg (1 loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata). Kuidas on võimalik üldse mingisugune tähendusest aru saamine
Postmodernistlikud eestvedamise teooriad on aktuaalsed 80-ndatest, 90-ndatest ehk 20.saj. viimastest kümnetest kuni käesoleva ajani. Mõned autoreist on kujunenud täna oma revolutsioonilistele ideedele ja juhtimisõetusele legendideks ja nö. elusateks klassikuteks juba tänaseks: P.Drucker, T.Peters, P.Senge, C.Handy, E.Goldratt, S.Covey, D. Goleman ja nimekirja saab jätkata vaadates ringi raamatupoodides, sest mitmeidki neist autoreist on tõlgitud eesti keelde korduvalt. Postmodernistlikele teooriatele on omane, et need ei seisne enam otseselt mudelite välja pakkumises vaid pigem kas kirjeldavad teatud käitumis-/mõtlemisviise (nagu juhtimisgurud Covey, Goldratt näiteks) või siis ei räägi otseset juhtimisest vaid organisatsioonist ja töö tegemisest laiemalt muutuvas maailmas (näiteks Handy, Edvinsson). Viimasied võiks nimetada futuristideks. Postmodernistlike teooriate puhul saab aktuaalsete teemadena välja tuua õppiva organisatsiooni idee (P
annaabi.ee 
