Keskaegsed linnad
maasse, need ühendati alt ja ülevalt raampuuga ning vahedesse kinnitati poolikpalgid või
lauad. Sellistel hoonetel toetusid katusesarikad nende postide peale.
Rõhtpalkhoonete puhul toetuvad katusesarikad ühtlaselt seina peale ning kuna seinapalgid
kannavad kogu katuseraskust, siis on need väga tihedalt üksteise vastas. Rõhtpalkhoone on
tänu sellele väga soojapidav.
Järgmiseks hoonetüübiks on sõrestikhoone, mis on mõnevõrra keerukam kui
postkonstruktsioon. Nende hoonete puhul on ka alla pandud neljakandilistest palkidest
tehtud raam. Nurkadesse ei ole enam maa sisse surutud poste pandud.
Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see
samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid
tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades.
Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt