parasümpaatiline regulatsioon. On olemas ka niisuguseid elundeid, mis on innerveeritud kas ainult sümpaatiliselt või parasümpaatiliselt, nagu peaaegu kõik veresooned, põrn, silma silelihased, mõningad eksokriinsed näärmed ja karvanääpsu silelihased. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N-
mesenteriaal- ehk kinnistipõimik; 3) alumine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik. Erutuse ülekanne vegetatiivses NS-is toimub sarnaselt tsereoprospinaalsega sünapsite kaudu. Ülekande aineid nimetatakse mediaadiks (v mediaator?). Sümpaatilises NS-is on ülekandeaineks atsetüülkoliin (ACH), ülekandeaineks efektorile on noradrenaliin ja osalt ka adrenaliin. Parasümpaatilises NS-is ganglionis ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Parasümpaatilises NS-is postganglionaarsele efektorile ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Erutuse ülekannet saab mõjutada. Ravimid on just sellised, mis mõjutavad erutuse ülekannet kas ganglionis ühelt närvirakult teisele või mõjutavad erutuse ülekannet efektorile. Vegetatiivset NS-i aktiveerib: 1) Sümpaatilist NS-i aktiveerivad füüsiline ja emotsionaalne pinge (hädaoht, võistlus, intensiivne töö, rõõm, hirm, püsiv pingeseisund ehk stressiseisund).
patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud. 2.Vegetatiivsed refleksikaared on pikemad: neil on motoorses osas 2 neuronit – keskusest väljub pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele, postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile. Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e
annaabi.ee 
