ischiadicus 11) mis närv millistest põimikutest innerveerib: m. biceps brachii, m. peroneus longus m. biceps brachii - n. musculocutaneus (plexus brachialis) m. peroneus longus - n. peroneus superficialis (plexus sacralis) 12) mis liiki kiude sisaldavad ühendusharud, mis moodustavad põimikuid valged ühendusharud sisaldavad seljaaju külgsarvest alguse saanud sümpaatilisi preganglionaarseid kiude, hallid ühendusharud sisaldavad vegetatiivsetest ganglionitest algavaid postganglionaarseid kiude; põimikuid moodustavad ventraalharud (v.a. rinnanärvid) 13) plexus brachialis’e moodustumine (segmendid), milline närv innerveerib õlavarre tagumise rühma lihaseid moodustavad 5-8 kaelanärvi ja 1 rinnanärvi ventraalharud; n. radialis 14) milline närv, millisest põimikust innerveerib: m. sartorius, pöidla nahka dorsaalselt n. sartorius - n. femoralis (plexus lumbalis) pöidla nahka dorsaalselt - n. radialis (plexus brachialis) 15) missugused põimikud moodustavad (loetleda)
Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus See vegetatiivse närvisüsteemi osa saab alguse seljaaju ristluu (sakraal) osast, samuti ajutüve piirkonnast, kus parasümpaatilised närvid kulgevad koos III, VII, IX ja X kraniaalnärviga. Ka siin eristatakse preganglionaarseid ja postganglionaarseid närviteid. Parasümpaatilised ganglionid asuvad nende elundite läheduses, mida nad mõjutavad. Parasümpaatilise süsteemi virgatsaineks on atsetüülkoliin. Parasümpaatikuse tähtsaima osa moodustab X kraniaalnärv, uitnärv (nervus vagus). Oma teel läbi keha mõjutab uitnärv muu hulgas kõrisõlme lihaseid ja avaldab mõju südame siinussõlmele. Samuti on ta mao, soolte ja neerude tundenärviks ning mõjutab nende elundite lihaseid, mis ei allu inimese tahtele.
annaabi.ee 
