Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"positsioonidest" - 78 õppematerjali

Fokstrott
1
odt

Fokstrott

Muudetud versioon, mida nimetatakse aeglaseks fokstrotiks, tuleneb inglastelt ja on aluseks tänapäevasele fokstrotile. Fokstrott jaguneb omakorda veel kolmeks erinevaks stiiliks: Ameerika sotsiaalne stiil, Ameerika jätkuv stiil ja rahvusvaheline stiil. Kõik kolm on tantsud partneriga, liikumine toimub vastupäeva ja tantsitakse suhteliselt sama muusika järgi. Erinevused tulevad tehnikast, positsioonidest ja figuuridest. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist ehk Briti stiili Euroopas ja Suurbritannias sotsiaalse ja võistlustantsuna. Põhiline omadus on see, et partnerite vahel oleks koguaeg kontakt, millest sõltub positsioonide ja figuuride vähesus võrreldes Ameerika stiilidega. Tantsijate eesmärgiks on luua pilt liuglevast ja sujuvast liikumisest tantsupõrandal. Tänu kehakontaktile on võimalik teha väikseid pöördeid ja sellest ka kannapöörete kasutamise rohkus

Tants → Tantsuõpetus
3 allalaadimist
Bioinformaatika ülesanded II - Fülogeneetilised puud
2
doc

Bioinformaatika ülesanded II - Fülogeneetilised puud.

2 ACAAACAGTT TCTAGCGATT GCAGTCAGGG 3 ACAGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTCGG 4 ACTGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCAGAG 5 ATTGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCAGGA b. Koostada eelpool toodud järjestuste fülogeneetiline puu kasutades Neighbour Joining meetodit. c. Valida 4 järjestust (ülevalt) ja leida informatiivsed positsioonid (ML meetod). Koostada kõik võimalikud sugupuud (ML meetod) kasutades ainult informatiivsetest positsioonidest koosnevaid järjestusi, märkida mutatsioonide arv igale puuharule, leida kõige tõenäolisem sugupuu. d. Võrrelda tulemusi. 2. DNA järjestuste fülogeneetiliste puude arvutamine kasutades erinevaid fülogeneetiliste puude koostamise programme. a. Leida geeni rrsH (KEGG, iseloomustada lühidalt) järjestused järgmistele organismidele: 1. Escherichia coli K12 MG1655 2. Escherichia coli O157 EDL933

Informaatika → Bioinformaatika
42 allalaadimist
Imperialism ja I Maailmasõda
2
rtf

Imperialism ja I Maailmasõda

*võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära kasutada. See sõda ei toonud edu. I MS kui moodne sõda Positsiooni sõda, tangid, mürkgaasi kasutamine, 3 mõõtmeline sõda, lennuväe kasutamine, sõdivad riigid ühendasid rindetegevuse vajaduse,

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Külm sõda
2
docx

Külm sõda

pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda 6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 21. veebruar ­ 16. detsember 1916 Murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Lootus Prantsuse armee verest tuhjaks lasta ei täitunud. Sakslaste kandsid hoopis ise suuremaid kaotusi. 7.Miks on oluline Somme'i lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 1. juuli ­ 18. november 1916 Inglise- Prantsuse väed uritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme´i all votsid inglased 15.septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad- tankid. 8. Mis laev oli Lusitania, miks oli selle hukkumine oluline? Lusitania oli reisilaev. Sest, selle pardal hukkus arvukalt ameeriklasi. Sakslaste väitel oli Lusitania pardal veetud Inglismaale sojavarustust, kuid see ei päästnud neid ulemaailmsest hukkamoistust. 9

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Sõja algus ja käik
16
pptx

Sõja algus ja käik

mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916. aasta novembris asusid Saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantsalsi ja Pratsuse armeed murda. Somme`i lahing 1.juulist kuini novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. InglisePrantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglsate poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Edukalt lõppes inglaste 1917.aasta novembrisdetsembris ettevõetud tankirünnak Cambrais linna lähistel. Idarinne(19141917) 1914.aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida Preisimaa. Vene väed saavutasidki alguses edu, kuid augusti lõpul

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Moraalobjektivismi põhjendamine
4
docx

Moraalobjektivismi põhjendamine

7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Kokkuvõttes autor kirjutas, et meie ise otsustamise, mis on õige mis on vale, aga mis teha  nende inimestega kes otsustavad ,et teisele inimesele liiga tegemine on õige?  Kas nendel  on siis õigus teha seda , kuna autori arvates iga inimene ise otsustab. II ÜLESANNE Lühiarutlus teemal: milline tekstis tutvustatud positsioonidest (absolutism, objektivism, relativism)  on kõige veenvam ning miks? Mina valiksin omale,et mitte kõige veenvam vaid kõige moraalsem on absolutism. Ma võin  väidata seda sellepärast, et tänapäevases ebamoraalses maailmas inimestel on vaja uskuda  Jumalasse kuna temalt (tema õpetusest) tulenevad moraalnormid aitavad inimestel käituda  ausalt, jälgides moraalseid norme, aga mõningates situatsioonides käitudes nii nagu on 

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
Esimese maailmasõja kokkuvõte
1
doc

Esimese maailmasõja kokkuvõte

mõjupiirkondade ja asumaade pärast, 3) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Ajaloo konspekt I maailmasõda
2
doc

Ajaloo konspekt I maailmasõda

Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid: France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping: 3. märts 1918. Revolutsioon Saksas: 1918 nov. Capagne vaherahu: 11.nov 1918. Versailles: 28.juuni 1919.Sõja kestvus: Ei olnud organisatsiooni, mis ei laseks riikidel

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Abielu- aus äri
2
odt

Abielu- aus äri

Tavaliselt abiellutakse märkimaks kahe inimese vahelist sügavat kiindumust ning üksteise usaldust. Kuid nagu ikka, kinnitab erand reeglit. Ei ole mingi uudis, kui mõnel pool maailmas abiellutakse justnimelt raha ning võimu pärast. Isa Goriot oskas Prantsuse Vabariigi ajal osavalt raha teenida ning sellega enda ning oma tütarde tuleviku rahaliselt kindlustada. Tänu suurele kaasavarale võisid tütred lubada endale kõrgematest positsioonidest mehi. Abielu mõlemad osapooled, nii Isa Goriot tütred kui ka väimehed, olid huvitatud eelkõige rahast. Tütred sellepärast, et nad olid küllalti ärahellitatud ning olid harjunud saama kõike mida tahtsid, väimehed aga ei olnud huvitatud naisest, kes abiellumisel mingit tulu kaasa ei too. Seega võib arvata, et armastusel taolistes abieludes oli minimaalne roll. Põhirõhk oli jäänud siiski jõukusele ning positsioonidele.

Kirjandus → Kirjandus
38 allalaadimist
Vihane lennureisija-situatsioonülesanne
2
doc

Vihane lennureisija, situatsioonülesanne

Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija käitumine pole kuigi meeldiv, ei tohiks vahetuse juht vastata samamoodi negatiivselt ega vaenulikult. Juhi õige käitumine selles olukorras oleks reisijat täiendav käitumine. ,, Teie ebakompetentsed töötajad... / Teie käpardist pagasiteener pole mind mingilgi määral püüdnud aidata... / Kas kõik töötjad on siin ebakompetentsed?" - ütlemised väljendavad kritiseerivat vanemat

Sotsioloogia → Organisatsiooniline käitumine
62 allalaadimist
Friedrich Nietzsche
10
pptx

Friedrich Nietzsche

asjad üle elada." · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Filosoofia II · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt ­ kõige leebemal kujul ­ ekspluateerimine..." · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. Üliinimene · Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks.

Filosoofia → Filosoofia
8 allalaadimist
Eesti Keskaja konspekt
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. * Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. * Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku

Ajalugu → Ajalugu
128 allalaadimist
I maailmasõda - põhjused-sõjaplaanid-rinded
2
docx

I maailmasõda - põhjused, sõjaplaanid, rinded

sissetung belgiasse, 21-25 aug 1914 piirilahing P ja Inglise väedsaavad lüüa, 2sept 1914 Marne'i lahing-Prants pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema. Idarinne- 17 aug 1914 2 vene armee sissetung ida-preisimaale, 2 sept 1914 Tannenbergi lahing saksa purustas

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
20-sajand
8
docx

20. sajand

 Inglismaa – tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega 7. Sõjasündmuste lühikirjeldus.  31. mail 1916 toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alus. Lahingu tegelik võti kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda.  juulil 1916 algas Somme’i lahing. Inglise-Prantsuse väe üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi.  5. septembril 1914 algas Marne’i lahing. Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikku oli 720 km.  22. aprillil 1915 toimus Ypres’i lahing. Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. Kasutati esmakordselt mürkgaasi.  21. veebruaril 1916 toimus Verduni lahing. Saksa majanduslik

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
I maailmasõda-Venemaa ja Eesti
14
doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajale suurte kaotustega.  Kasutati okastraattõkkeid, kaevikuid, tanke, kuulipildujaid, suurtükimürske, mürkgaasi.  Compiegne’i vaherahu - 11. november 1918. aastal kirjutasid sellele alla Antandi ja Saksamaa esindajad. See lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Friedrich Nietzsche
21
ppt

Friedrich Nietzsche

16.1.Nietzsche metodoloogia · Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige kirjanduslik filosoof. · Nietzschet saab üksnes vägivaldselt paigutada süstemaatilise vaatluse raamidesse. · Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel on aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt kunagi mõõdukas. 12 · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. 13 · Kriitilise meele poolest ei küündi keegi Nietzscheni ­ "On tõdesid, millest saavad kõige paremini aru keskpärased vaimud, sest nood on neile sobivaimad, on tõdesid, mis ahvatlevad ja

Filosoofia → Filosoofia
122 allalaadimist
I Maailmasõda kordamisküsimused
8
docx

I Maailmasõda kordamisküsimused

Pariisi peale), sakslaste edasiliikumine pandi Inglismaa abiga seisma, tekkis positsioonisõda Ypres'i lahing: saksa väed kasutasid mürkgaasi inglaste vastu (kanti küll raskeid kaotusi kuid suudeti rünnak tagasi lüüa) Verduni lahing: Verduni kindlus (kaitses juurdepääsu Pariisile), enneolematult suur suutrükivägi sakslaste poolt, lahing kestis 10 kuud, loodeti sõda võita kuid sakslased said pmst lüüa. Somme'i lahing: Ing ja Pr tahtsid saksa positsioonidest läbi murda, võeti esimest korda kasutusele tankid, Jüüti merelahing: inglased üritasid saksa laevastiku varitsedes sisse piirata ja hävitada, kuigi saksa laevastik inglaste haardest läbi murdis käitusid nad edaspidi passiivselt ega käinud baasist väljas Sõttaastunud riigid Antant – Suurbritannia (kui Saksa Belgia neutraliteeti rikkus), Prantsusmaa, Venemaa, lõpus ka Itaalia Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, alguses Itaalia

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
KodanikuÜhiskond
3
rtf

KodanikuÜhiskond

siis keda ja kui hästi ta ikkagi esindab? Lahenduseks pakutakse välja ideed, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused. Erakonnad pakuvad välja ideid, mis lähtuvad tihti traditsioonilistest ideoloogiatest ja poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõudmisi ja vajadusi, lähtudes omaenda huvidest, kogemustest ja positsioonidest ühiskonnas. Kodanikuühiskonda ehk tsiviilühiskonda (ingl civil society) seostatakse tänapäeval eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Antiik-Kreekas tähendas kodanikuühiskond kogu tsiviliseeritud ühiskonda, mitte mingit sellest eristatavat osa. Viimasel ajal kasutatakse kodanikuühenduse asemel ka nimetusi "mittetulundussektor" või "kolmas sektor"

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
208 allalaadimist
I Maailmasõda
5
doc

I Maailmasõda

Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esmakordselt kasutusele tankid. Selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Jüüti- 1916- inglased-sakslased, Tegelik võit jäi pigem inglastele, sest edaspidi ei julgenud Saksa laevastik oma baasidest välja tulla. Cambrai- 1917 inglased- sakslased, inglased kasutasid tanke ja suunasid suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. Eluolu suure sõja ajal

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
Esimene maailmasõda-ühikonnaklassid
3
docx

Esimene maailmasõda, ühikonnaklassid

Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Verduni lahing 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. Siseriiklik olukord: Saksamaal oli puudulik koostöö poliitiliste ja sõjaväe juhtide vahel. Samuti ei suutnud saksamaa majandus rahuldada sõjaväe nõudmisi. Sõjalise juhtkonna vale strateegia ja taktika kasutamine viis selline, et sõjamehed olid väga kurnatud

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
I MAAILMASÕDA
16
docx

I MAAILMASÕDA

a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme’i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
I MAAILMASÕDA
8
docx

I MAAILMASÕDA

a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme'i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme'i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
I Maailma sõda
2
doc

I Maailma sõda

Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta, 1916 inglased lahkusid; c Verduni lahing- Saksa asus 1916 veebr rünnakule. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsis Saksa suurtükitules raskeid kaotusi. Lahing kestis 10 kuud, hukkus 1 milj meest. Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ebaõnnestus, ise saadi suuremaid kaotusi; d Somme'i lahing- 01.07.1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda merel- 1915 Saksa allveesöda, Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7 mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania. Kuna inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad sobivat juhust et Saksa laevastik hävitada. 1916

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
I maailmasõda
4
doc

I maailmasõda

kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest. · Somme'i lahing (1. juuli kuni nov lõpp): Inglise ja Prantsuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid 1.3 miljonit meest, selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu · Jüüti merelahing(sügis): inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda. Öises lahingus õnnestus Saksa laevastikul siiski oma baasi naasta. Kuigi sakslased

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted
14
docx

I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted

läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi Esmakordselt kasutati Somme'i lahingus tanke inglaste poolt Mõlemad pooled kaotasid Somme'i lahingus 1.3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole Küsimused (lk 50-54) 1. Loetle muutused, mis kaasnesid sõjaga majanduses, ühiskondlikus elus ja inimeste igapäevaelus. Majanduses: elatustase langes järsult, riigi osa majandusest suurenes järsult, riiklike

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
I Maailmasõda
9
docx

I Maailmasõda

a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Auvere lahing ja Narva vallutamine
6
docx

Auvere lahing ja Narva vallutamine

ägedate vasturünnakutega tagasi löödi. Enamik vastastest hävitati. Vastane ründas nii suurte jõududega, et esimese pataljoni ülem kapten Maitla teatas rügemendiülem Riipalule: " Vastast on nii arvukalt, et meie ei suuda neid enam pidurdada. Nad lähevad meist lihtsalt läbi, ükskõik, kui palju meie neid ka hävitame. Palun saada tankid platsi!" See oli lahingu kriitiline punk ja saabus kella 1o paiku. Rügemendi 1. pataljoni lõigus oli venelane paarikümne tanki ja jalaväega positsioonidest läbi murdnud. Vaenlane jõudis oma tankide ja jalaväega välja Auvere-Uuemõisa ette, kuid sattus teisele ja kolmandale kaitsejoonele ja hävitati. Samas asuti pärast kella 10 uute tankide ja suurtükitule toetusel juba üldisele vasturünnakule. Vaenlase sissemurded likvideeriti. Lahingus sai haavata 20. üksiku SS-jalaväepataljoni (pataljon Narwa) ülem kapten Wallner, keda asus asendama Oskar Ruut. 24

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Friedrich Wilhelm Nietzsche - referaat
10
doc

Friedrich Wilhelm Nietzsche - referaat

NIETZSCHE METODOLOOGIA Nietzsche't saab vaid vägisi pigutada süstemaatilise vaatluse raamidesse. Ta ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforistlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkussurutud ja vabalt pulbitsev ­ vaevalt kunagi mõõdukas. Tema tekstide veenvus tuleneb mõjutusvahendite süvenäärsusest valitemisest, psüholoogilise mõjutamise kaudu. Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on võimatu kujutada oma positsioonidest loobuvat. Seal, kus mõni teine seletaks ja kirjeldaks, Nietzsche kuulutab, ründab ja otsustab. Kus mõne teine erutaks ja paluks täpsustusi, siis tema pilkab, norib ja rebib maha. Mõnitamises ei saa talle keegi vastu. Nietzsche metodoloogia on läbimõeldud. Tema ekspressiivne stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab ta inimesekäsitus ning mida muud võiksime oodata mehelt, kelle

Filosoofia → Filosoofia
123 allalaadimist
Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend
6
doc

Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend

Piiri väärtuste lähedal on vaja abi ning see ongi liigutuste juhtimine. Abivahenditena võib kasutada instruktori kätt, haige tervet jäset või jõublokkide süsteemi. Taastamisharjutusi tuleb sooritada kontratuuride ja liigese liikuvuse piiramise likvideerimisel välisjõudu kasutades ning valu piiri üleminekuga. Harjutuste tempo peab olema väga aeglane, et patsient jõuaks kohaneda valuga. Piiripealsetest positsioonidest tagasiliikumisel tuleb alustada väga aeglaselt. Vaheaeg korduste vahel tuleb kasutada lihaste lõdvestuseks, näiteks sobib selleks massaaz. Kõige tähtsam on omada head kontakti haigega ning tema palvel võib harjutuste ajal teha ka pausi. Taastamisvenituste tegemisel tuleb kasutada jõublokkide süsteemi ja vahelduvalt doseeritud massiga vastukaalu. Enne venitust on vaja haigele anda valuvaigisteid. Haige stabilisatsiooni kindlustamiseks on tarvis kasutada rihmasid

Meditsiin → Kinesioloogia
53 allalaadimist
Rahvusvaheline olukord enne sõda-I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping
3
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 3) Somme’i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres’i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest?

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
I maailmasõda-sõjakäik
3
odt

I maailmasõda (sõjakäik)

Esialgu läks kõik plaanipäraselt, aga siis lisasid prantslased lisajõude, kes kandis suuri kaotusi. Verduni kaitsejuhiks nimetatud kindral Petain suutis võitlejaid veel vastu panema. Lahinf kestis 10 kuud, nii et mitmed kindlused käisid käest kätte, aga Saksamaa ei suutnud prantslasi murda.Rohkem kahju sai Saksamaa. Hukkus üle miljoni inimese.1.juulil hakkas Somme´i lahing, kus prantsuse ja inglise väed üritasid Saksa positsioonidest läbi murda, kuid see läks edutult. 15.sept.võtsid inglased esimest korda kasutusele tankid, millega löödi vastaste kaitseehitised puruks ning tekitati paanikat. Nad suutsid sakslaste kaitsest mitme km ulatuses läbi mruda,aga ei kasutanud edu õigel ajal ära. Mõlemad pooled kaotasid kokku 1,3 milj.inimest. Edu ei toonud see kummalegi poolele. Kui Saksamaa luges Venemaa juba sõjast välja lööduks, oli venelastel uus juht Brussilov. Tehti pealetung Galtsiitsias

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Strateegiline juhtimine eksami konspekt
20
docx

Strateegiline juhtimine eksami konspekt

eesmärkide kohta. Küsimärgid- äriüksused, mida iseloomustab väike turuosa kiire kasvutempoga tegevusharus Tähed- suure turuosaga äriüksused kiire kasvutempoga tegevusharus Rahalehmad- suure turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus Koerad- väikse turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus. Maatriksi üheks eeliseks on hea visuaalse kiiresti haaratava ülevaate andmise võimalus äriüksuste positsioonidest, nende osatähtsusest ja soovitavatest arenguperspektsiividest. Maatriksi puudused:  Konkurentsieelisel on rohkem allikaid, kui vaid turuosa ja sellest tulenev mastaabiefekt. Mõnedes tegevusharudes, kus turuosa, mastaabiefekt ja kogemuskõver roll pole nii suur, võivad väikese turuosaga ettevõtted sageli edukalt suurematega konkureerida.  Bostoni maatriks klassikalisel kujul ei näe ette võimalust, et tegevusharu võib olla kahanev.

Sotsioloogia → Organisatsioon ja juhtimine
44 allalaadimist
Esimene maailmasõda 1914-1918
14
pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a

Ajalugu → Maailmasõjad
9 allalaadimist
Rahvusvaheline olukord enne sõda-I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping
8
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab. 2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 3) Somme'i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt. Inglise- Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres'i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Marne'i lahing (1914) - Sakslaste edasiliikumine pandi inglaste poolt seisma. 5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? 6

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Esimene-maailmasõda
14
pptx

Esimene-maailmasõda

n 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. n 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. n 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. n 1917.a

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Esimene maailmasõda 1914-28 juuli -1918 11 November
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Konspekt - Kirjandusteaduse alused
3
doc

Konspekt - Kirjandusteaduse alused

mina või tema vormis esitatud narratiiv on võrdlemisi subjektiivne, kuid kõiketeadva autori vaatepunkt on kõige objektiivsem, kuna tegelased saavad üsna võrdselt tähelepanu. 13. Kirjandusteose vaatepunkt o mina-vaatepunkt ­ lugu nähakse minategelase mõttemaailma kaudu o tema-vaatepunkt ­ tema vormis jutustatud tekstid o Neid kahte vaatepunkti nimetatakse ka piiratud vaatepunktideks, sest neist positsioonidest on võimalik jutustada üksnes teatud asju nähes, asjadele saab anda hinnanguid ainult ühe arvamuse kaudu, selline vaatepunkt piirab nt teiste tegelaste pikemat kirjeldamist või teiste tegelaste motiivide pikemat selgitust, esiletoomist jne. Kui räägib keegi mina, siis see mina oskab seletada, mis toimub tema sees, aga sellega asi piirdubki - mina-vaatepunkt on ikkagi väga subjektiivne.

Teatrikunst → Kirjandus- ja teatriteaduse...
217 allalaadimist
Esimene maailmasõda
7
doc

Esimene maailmasõda

Serbia purustamine ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd valiti uueks rünnaku kohaks Verduni kindlus,mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi. Lahing kestis ligi kümme kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud lõpuks ikkagi prantslasi murda. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanu Somme´i lahing. Inglise ­ Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esimest korda võeti kasutusele ka tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujaid ja tekitasid paanikat. Kokkuvõttes ei toonud see lahing kummagile poolele edu, sest mõlemad nii inglaseid, kui sakslased kaotasid lahingus väga palju mehi. Kuigi Saksamaa pidas 1915. aasta suurpealetungi järel Venemaad sõjaliselt lööduks, polnud see tegelikult nii. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Referaat - Landeswehr i sõda
7
doc

Referaat - Landeswehr'i sõda

Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Rauddiviis oli asunud positsioonidele Daugava jõe lähedale, jäädes väikeste, kuid kõrgete looduslike kallastega jõe läänekaldale. Lisaks olid väeüksused saanud täiendust Riias ja Ogres reservis olnud vägede arvelt. Hoolimata headest positsioonidest, mis pakkusid eeskätt ideaalseid looduslikke veetakistusi, oli sakslaste moraal väga madalale langenud. Kuigi ka Eesti väed said täiendusi, oli neil probleeme varustusega, kuna rinne oli väga kiiresti liikunud ning peamine varustuskanal, raudtee, oli Amata silla juures purustatud. Lahingud Riia ümbruses 28. ja 29. juunil ründasid Eesti väed edutult sakslaste kaitsepositsioone ning 29. juunil saabusid kolm laiarööpmelist soomusrongi, mis seni olid pidanud ootama

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Bioinformaatika arvestus ül
21
doc

Bioinformaatika arvestus ül

S BU 2 = + B U = 5 + 3,5 = 8,5 2 2 * ( n - 2) SU 2U = d BU - S BU 2 = 10 - 8,5 = 1,5 dU1U2=(dU1B+dU1U-dBU):2=(11-10)/2=0,5 AC (U1) BU (U2) 0,5 c. Valida 4 järjestust (ülevalt) ja leida informatiivsed positsioonid (ML meetod). Koostada kõik võimalikud sugupuud (ML meetod) kasutades ainult informatiivsetest positsioonidest koosnevaid järjestusi, märkida mutatsioonide arv igale puuharule, leida kõige tõenäolisem sugupuu. Vastus: 1)A ACAAACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTGGG 2)B ACAAACAGTT TCTAGCGATT GCAGTCAGGG 3)C ACAGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTCGG Kristina Raud YAGB-41

Informaatika → Bioinformaatika
38 allalaadimist
Filosoofilise lühiessee kirjutamine
16
docx

Filosoofilise lühiessee kirjutamine

pooldan jne). Kui valik on tehtud, saate ka mõelda, kuidas hakkate oma positsiooni põhjendama. Selgus üldisemates printsiipides võimaldab kujundada kiiresti välja seisukohti üksikküsimustes. Nt. kui Sul on selge positsioon küsimustes, keda tuleb arvestada moraalikogukonna liikmetena ning kas inimelu hoidmine on võõrandamatu alusväärtus, siis nendest positsioonidest lähtudes saad üles ehitada arutlusliini nii abordi, eutanaasia, surmanuhtluse kui ka loomade kohtlemise küsimuses. Mõned konkreetsed näpunäited: Filosoofiaessee lihtne struktuur Materjalide efektiivne kasutamine Pea silmas hindamisjuhendit Kuidas kirjutada pikemat kodust esseed?

Filosoofia → Filosoofia
23 allalaadimist
NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST
13
docx

NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST

Eksperimenteerib objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. Keskmise noorukieas on aktuaalne oidipaalsete positsioonide uuenenud töötlemine. Esimesed heteroseksuaalsed objektivalikud on hämmastavalt sarnased vanematega või neist diametraalselt erinevad. Võimalikuks muutuvad uued heteroseksuaalsed libiidsed objektid, kuna loobutakse infantiilsetest seksuaalsetest ja nartsissistlikest positsioonidest. Esineb mitmesuguseid objektisuhteid, osalt nartsissistliku varjundiga. Päevikul võib olla sama funktsioon mis objektilgi. Soojus ja õrnus võivad anda suhetele uue dimensiooni. Hilisnoorukiea objektivalik on veel mõjutatud lahendamata oidipaalsest problemaatikast. Tavaliselt on üsna siirad suhted. Selle perioodi lõpuks on välja kujunenud selgepiiriline mehe- või naiseidentiteet ja maailmavaade. 12

Psühholoogia → Psühholoogia
10 allalaadimist
ESIMENE MAAILMASÕDA
6
doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus.1916.a.veebruaris asusid rünnakule Saksa väed ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes andsid Sakslastele suuri kaotusi.Verduni kaitse juht kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada vastu panema.Verduni lahing kestis 10kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 1.juulil 1916. alanud Somme´i lahing kergendas Verduni kaitsjate olukorda.Inglise-Prantsuse väed üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme´i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid. Mõlemad pooled kaotasid Somme´i lahingus 1,3mlj meest, selget edu ei toonud see kummagile poolele. VENEMAA VASTURÜNNAK IDARINDEL Venemaa uus rindejuht kindral Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias.1916.a.juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel edasi.Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
10 klass
5
rtf

10 klass

aastal jutlustaja Hoffmanni juhtimisel Tartus.Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis,Narvas ja Uus- Pärnus.Talupojad leidsid usupuhastuse mõtte,et kõik inimesed on jumala ees võrdsed.See tingis rahutusi Põhja-Eestis ja Tartu piiskopkonnas.Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa reformatsioonivastased jõud suutsid osa oma endistest positsioonidest säilitada.Selles oli suur panus ordumeister Pettenbergil.Kui Saksa ordu vaimuliku rüütliorduna likvideers,siis Liivi ordu jätkas 1525.aastast alates tegevust iseseisvana. 7.Keskaeg.Haridus ja Kultuur. Haridus - Katoliku kiriku rüppes tegtsesid toomkoolid ja kloostrid.Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad,aga arvatavasti toimus see kõigi kolme toomkapiitli juures - Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist
Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel-
4
doc

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

1915-1916: rinne püsib üsna paigal, nihkus u 30 km. Positsioonisõda e kaevikusõda. Sakslaste läbimurde katsed Ypres´(gaas) 1915. Verduni lahing 1916, ,,hakklihamasin", kokku hukkus ligi miljon meest. Somme´i lahing 1916 (inglise tankid, ligi miljon hukkunut). Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipiljujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks punkrid. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igaljuhul suurte kaotustega. 1915.a aprillis kasutasid saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi (esimest korda), üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi murda. Ka hiljemgi kasutati gaasi, kuid loodi nii loomadele kui ka inimestele gaasimaskid. Verduni lahing: 1915 oli Saksamaale edukas- Serbia purustati ja anti tugev löök ka Venemaale. Saksamaa võis sõja idas lugeda sama hästi kui lõppenuks

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Vana- Liivimaa
12
doc

Vana- Liivimaa

toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. · Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1

Ajalugu → Ajalugu
131 allalaadimist
Keskaeg Eestis
14
docx

Keskaeg Eestis

eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning alllinna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja UusPärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · VanaLiivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. · Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Euroopa Liit
5
docx

Euroopa Liit

osavõtul. Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid. Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid. Õigusaktide eelnõude esitamisel juhindub Komisjon: liidu ning selle kodanike huvidest, reguleeritavas valdkonnas valitsevast olukorrast ning probleemidest ja reguleerimisvajadusest, huvigruppide arvamusest, Euroopa Ülemkogu poliitilistest juhistest, liikmesriikide parlamentide ning valitsuste positsioonidest, Ekspertide, komiteede ning töögruppide arvamustest. ELi institutsioonid peavad õigusakti vastuvõtmisel arvestama: Pädevust. EL-i institutsioonidel on piiratud pädevus ning nad annavad õigusakte kooskõlas aluslepingutega. Pädevust reguleerivaid põhimõtteid. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus. Põhjendamiskohustust. ELTL art 296: Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjendused. Lihtsus, selgus, arusaadavus.

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Strateegilise juhtimise eksam
10
docx

Strateegilise juhtimise eksam

teadlikku, läbimõeldud protsessi. Kuid rõhuasetsus tehakse mitte niivõrd strateegiate formuleerimisele, vaid strateegiatele endile, nende sisule ja sobivusele erinevates olukordades. Positsioneerimise koolkonna lähteseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: · Strateegiate all mõistetakse eristuvaid positsioone turul. Võimalik on välja tuua üldised põhivõimalused positsiooni valimiseks. · Strateegia formuleerimise protsess seisneb nendest üldistest positsioonidest ühe väljavalimises. Valik baseerub analüütilisel kalkulatsioonil. · Analüütikud mängivad vaadeldavas protsessis peamist rolli, edastades oma töö tulemused juhtidele, kellel on kontroll tehtavate valikute üle. · Strateegiad väljuvad sellest protsessist valmiskujul, küpsetena, seejärel kirjeldatakse neid üksikasjalikult ja nad viiakse ellu. Strateegia valik sõltub turu struktuurist ja

Majandus → Juhtimine
119 allalaadimist
Eesti ja maailm 20-Sajandi esimesel poolel
12
docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma Verduni lahing- 1916a veebruarist novembrini. Saksa üksused asusid rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda. Somme'i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Nivelle'i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse

Ajalugu → Eesti ajalugu
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun