Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest vii...
Ma olen päris noor ja võibolla paljud inimesed arvad et, mul on veel vara mõelda vanuri eale. Paljud võivad arvata et mul pole piisavalt kogemusi ja mälestusi ,mida mäletada. Nad eksivad sest, vahel, kui ma olen üksi ,siis ma sulen silmad ja mõtlen et, elus on hetki, mida me sooviksime mäletada pensionipõlves isegi, siis kui aastaid mul vaid kaheksateistkümmend. Kõige rohkem soovin ma mäletada positiivesid asju, aga peab meeles pidada ka oma vigu, mida ma olen teinud oma praeguse elujooksul. Õeldakse küll Loll õpib ainult oma vigadest, tark seevastu ka teiste omadest. Kuid ma usun et, oma vigadest õppimine on kõige tõhusam ja sellepärast soovin mällu talletada oma vead, et ma enam nende otsa ei koperdaks seitsmekümme aasta pärast. Minu meelest on vahva meenutada rumalaid tegusid ja läbi kukkumisi ,kui oled palju vanem ja targem