W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena. Tema luulekogu "Lipnik Ståli lood" avaluuletus "Vårt land" on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks. Soomes tähistatakse Runebergi päeva 5. veebruaril. Teosed* "Dikter" (Luuletused) (1830, 1833, 1843) * "Elgskyttarne" ("Põdrakütid") (1832) * "Hanna" (1836) * "Nadezda ja Jõuluõhtu" (1841) * "Kuningas Fjalar" (1844)
huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor.
Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. Laupäevaselts kogunes nende kodus tihti. Castren elas tema juures. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898)
Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse. 1932 ilmus ,,Põdrakütid", mis oli ilmatu pikk luuletsükkel. See on võrreldav Soome eeposega. Sündmustik toimub suurtalus. Palju on kirjeldatud popsielu ja elamist ja söömist, lisaks ka põdrajahti ja külaelu. Kõik lõppeb pidustustega. See on agraarseühiskonna kirjeldus. Laupäevaselts toimis 1837 aastani kuni Runeberg läks Porvoosse. Ta oli seal õpetaja ja hiljem direktor. Tal oli 8 last. 7 poega ja tütar. Üks tema poegadest oli skulptor ja tegi Porthani monumendi. Tema naine Frederika oli ka andekas, aga avaldas oma romaanid peale mehe surma. Tema nimejärgi on nimetatud kook. Seda müüakse Runebergi päeval (nagu vastlakuklit süüakse kord aastas). 1839 sai hr Runeberg keisrilt pensioni ja aumärke ja kogu elu jooksul sai mitmeid auhindu. Tema päeva hakati tähistama alates 1854, kui ta sai 50. aastaseks
teise suuna. ,,Põdrakütid" => heksameetris kirjutatud talupojaeepos, toon ja stiil on homeroslik, kuid suure eepose masinavärk pannakse kujutama lihtsat rahvast ja tema elu. Järgmised heksameetris eeposed on ,,Hanna" (1836) => R. helgeim luuletus, noore armastuse ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on ,,Jõuluõhtu", mis annab pildi mõisarahvast. 1837 akadeemiline ebaõnnestumine ja intriigid, suundub Porvoosse gümnaasiumiõpetajaks. Porvoo perioodi teosed on kirjanduslikumad kui enne. Runebergi keskseimaks eeposeks peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku. Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema
annaabi.ee 
